| EESTI SIBERI HUSKY ÜHINGU ARETUSPROGRAMM |
|
There are no translations available.
Siberi Husky tõu aretuse eesmärgidKehtib 01.07.2008-30.06.2013 (EKL Volinike Kogu protokoll nr 5, 22.03.2008)
Sisukord:
1. Kokkuvõte 2. Tõu taustaandmed 3. Tõuühing ja selle ajalugu 4. Praegune olukord 4.1 Populatsiooni suurus ja koosseis 4.2 Iseloom ja kasutus(töö-)omadused 4.3 Tervis 4.3.1 Pärilikud haigused ja nende kontroll 4.3.2 Muud Eestis diagnoositud olulised haigused selles tõus 4.3.3 Kokkuvõte sellel tõul esinevatest haigustest mujal maailmas või kirjalike allikate põhjal 5. Välimik 5.1 Üldmulje 5.2 Olulised proportsioonid 5.3 Pea 5.4 Kael 5.5 Kere 5.6 Saba 5.7 Jäsemed 5.8 Karvkate 5.9 Suurus 6. Kokkuvõte varasema kehtinud aretuseeskirja meetmete rakendamise tulemustest 7. Aretuse eesmärgid ja strateegiad 7.1 Nägemus 7.2 Tõuühingu eesmärgid 7.3 Tõuühingu strateegia 7.4 Ohud ja võimalused 7.5 Probleemideks valmistumine 7.6 Aretuse eesmärkide saavutamise programm 8. Kasutatud kirjandus 9. Allikad 10. Lisad
1.KOKKUVÕTE
Siberi huskyd on keskmist kasvu töökoerad. Nad on kiired ja kerged, nende liikumine on graatsiline. Huskyd on intelligentsed, uudishimulikud, aktiivsed ja tugeva töötahtega ning tänu oma tolerantsele loomule sobivad väga hästi inimestega. Siberi Husky on levinud üle terve maailma ning teda võib kohata kõigis kliimavöötmeis. Põhjamaades (Skandinaaviamaades, Kanada ja USA põhjaosas) ulatuvad juured kelgukoerteks kasutatavate koerte liinidesse. Euroopas, USA. lõunaosas, Aasias, Austraalias on rohkem näituseliini koeri. EKL registri andmete alusel on huskyde arv Eestis seisuga 01.10.2007. 83 isendit. Hinnanguliselt on hetkel Siberi Husky populatsioon Eestis kokku umbes 100 koera. Tõu esindajate vähesuse tõttu on Eestis siberi husky aretusbaas suhteliselt kitsas. Eestis on tänapäeval näituseliin selgelt tugevamini esindatud ning korduspaaritusi on kasutatud aastaid. Kuna ajalooliselt on põhiline aretusbaas kitsas, on näituseliini huskyde sugulusprotsent küllaltki suur. Kui minna sugupuus piisavalt kaugele on enamus koeri sugulased. Enamus Eesti huskydest omab tüüpilist sotsiaalset ja inimestesse positiivselt suhtuvat iseloomu. Eesti Siberi Husky Ühing (ESHÜ, tõuühing) on asutatud 12.06.2005. Vastu võetud Eesti Kennelliidu (EKL) liikmesorganisatsiooniks oktoobris 2005.a. Liikmete arv oli 2007.a. seisuga 31 liiget. Tõuühingu eesmärgiks on säilitada tõustandardile vastav, terve ja töövõimeline koer. Tõuühing püüab anda igakülgset aretusalast nõu. Samuti peab tõuühing mõistma tõu olukorda ning kuidas tõugu populatsioonina tuleks analüüsida. Üksikute isendite tulemusi tuleb vaadelda Eestis, Euroopas ja kogu maailmas valitsevast olukorrast lähtudes. Tõuühing ärgitab koerte omanikke uurima koerte silmi ning tegema puusaliigeste röntgenuuringut. Tõuühing kogub ja jagab informatsiooni, koostab andmebaase, teeb kokkuvõtteid näituse tulemustest, terviseuuringute tulemustest ning kogub infot koerte iseloomude ja erinevate haiguste kohta. Tõuaretuse eesmärk on säilitada siberi husky potentsiaalse kelgukoerana ka praeguse ühiskonna muutuvates oludes. Seda toetab kasvav huvi rakendispordi, tervisespordi ja turismi vastu, mis lubab tõugu algupäraselt kasutada. Kuigi tõugu peetakse enamasti pere- ja näitusekoerana, propageerib tõuühing tema kasutust ka kelgukoerana. Selleks rõhutatakse erinevates väljaannetes koera algupäraseid kasutusomadusi ja nende säilitamist. Välimiku puhul tuleb säilitada tõule iseloomulik (standardile vastav) kehaehitus ja välimik, ilma liialdusteta üheski suunas. Tuleb suurendada ka kasvataja vastutust aretuskoerte valikul. Koerte välimiku hindamise kõrval ei tohiks unarusse jääda algupärased kasutusomadused. Eesti siberi Husky Ühingu poolt kinnitatud aretusmäärustik on tänu populatsiooni tugevale suundumusele näituseliini esindajate suunas orienteeritud hindamissüsteemile, mis põhineb näitusetulemuste saamisele. Aretuses tuleks kasutada võimalikult laia geneetilise baasiga ning kontrollitud tervisega isaseid ja emaseid koeri. Sugulusastet tuleks aretuses jälgida ja säilitada seda võimalikult madalana. Ühel isasel koeral tohib ühe kalendriaasta jooksul olla mitte rohkem, kui 3 (kolm) Eestis registreeritud pesakonda. Ühel isasel ei tohi elu jooksul olla rohkem kui 50 (viiskümmend) Eestis registreeritud kutsikat, st. paarituse hetkel peab Eesti Kennelliidu tõuregistrisse kantud pesakondadest pärit kutsikate arv olema alla viiekümne. Antud piirmäärad on kehtestatud isaste koerte liigkasutuse vältimiseks. Tõug on üldiselt terve, elujõuline ning pikaealine (13-16 aastat). Aeglase arenemise, algupärasuse ja hea üldise tervise tõttu on huskyd elujõulised ka vanemas eas. Paaritused, tiinused ja sünnitused kulgevad enamasti normaalselt. Rootsis tehtud uuringul (Egenvall&co 2000), kus uuriti erinevate koeratõugude haigestumist ja eluea pikkust, olid kõige väiksema haigestumise ja pikema elueaga Põhjamaade püstkõrvalised tõud ( Põhja püstkõrv, Soome püstkõrv, Karjala karukoer, buhund ja Siberi Husky). Huskyl ei esine raskeid pärilikke haigusi, kuid siiski tuleb tähelepanu pöörata aretuses kasutatavate koerte tervisele. Enamus päritavatest vigadest on erinevad silmahaigused. Kuna esinevad silmahaigused enamus kordadel ei põhjusta koera pimedaks jäämist ega kahjusta muul viisil koera elukvaliteeti, siis on minevikus silmahaiguste vältimisele vähe tähelepanu pööratud (eriti veoliini koerte hulgas), mis omakorda on silmahaiguste levikut huskyde seas suurendanud. Kuna tegemist on siiski enamuses päritava haigusega peaks tulevikus silmahaigustele pöörama suuremat tähelepanu ja aretuses haigeid koeri mitte kasutama. Eesti siberi Husky Ühingu poolt kinnitatud aretusmäärustik näeb ette, et mõlemal vanemal peavad olema enne paaritust tehtud silmauuringud, mille kohta väljastatav tõend peab kehtima vähemalt pesakonna registreerimiseni. Eesmärk on säilitada tõugu elujõulisena, võimalikult tervena ja kehaehituselt töövõimelise veokoerana. Hallkae esinemist püütakse vähendada suunates kasvatajaid koerte silmi kontrollima. Tõuühing on korraldanud ja korraldab ka edaspidi ühiseid silmauuringuid koertele. Just tervisekontrolli tulemuste ja statistika abil saab jälgida haiguste ja vigade esinemist ja võtta kasutusele vastavad ennetusmeetmed. Arenevas ja pidevalt muutuvas elukeskkonnas tuleks huskydel säilitada nende hea rühmasotsiaalne, inimsõbralik ja heatahtlik iseloom ning töötahe. Argu ja agressiivseid koeri ei tohiks aretuses kasutada. Tõuühing loob rohkem võimalusi tõule omaste harrastustega ja rakendispordiga tegelemiseks (võimaluste otsimine koostööks teiste sarnaste ühingutega). Tõuühing kogub ja jagab teavet erinevate harrastusvõimaluste kohta, näiteks veokäruvedu, jalgrattavedu, kelguvedu, canicross, matkamine ja ka agility. Tõuühing teeb selgitustööd husky kasvatamise eripärade kohta. Aretustoimkond teeb nii tõuühingu liikmete kui ka kutsika soovijate hulgas selgitustööd liiga noorte koerte paaritamise ohtlikkuse kohta. Eesmärk on säilitada siberi husky tõustandardis ettenähtud ning arktilisele kelgukoerale omase välimikuga. Välimikuaretus ei tohi olla tähtsam kui tervis või kasutusomadused. Lubatud on muutused tõustandardi piires, äärmustesse ei minda.
2.TÕU TAUSTAANDMED
Siberi huskyd on keskmist kasvu töökoerad. Nad on kiired ja kerged, nende liikumine on graatsiline. Huskyd on intelligentsed, uudishimulikud, aktiivsed ja tugeva töötahtega ning tänu oma tolerantsele loomule sobivad väga hästi inimestega. AKC-s (American Kennel Club) tunnustas Siberi huskyt kui tõugu esmakordselt aastal 1930. Tõustandard toodi trükitult ära esmakordselt 1932 aasta aprillis ja seda on uuendatud aastatel 1938; 1941 ja 1972. [9] FCI-s on tõug heaks kiidetud aastal 1966. Praegune kasutuselolev tõustandard on kinnitatud: - AKC-s 28.11.1990 - FCI-s (Fédération Cynologique Internationale) 02.02.1995 (standard nr 270) Siberi Husky kuulub V rühma, I alarühma. Siberi husky on algselt pärit praeguse Venemaa aladelt, täpsemalt Siberist, kus tšuktšid kasvatasid neid juba tuhatkond aastat tagasi. Neid kasutati põhiliselt kelgukoertena aga ka põhjapõtrade ajajate, valvekoerte ning seltsikoertena (ka lastele mängukaaslasteks). Esimesed huskyd tõi Alaskale 1908. aastal karusnahakaupleja William Goosak. Esimese 650 km pikkuse võistluse läbis Goosak-i poolt toodud koerarakend 1909.aastal. Huskyde populaarsus Alaskal kasvas just tänu kelgukoerte võistlustele ja Alaskat vallutanud kullapalavikule. Üks kuulsamaid kelgukoerte juhte oli norralane Leonhard Seppala. 1925. aastal päästis huskyrakend Nome'i (Alaskal) elanikud difteeria epideemiast kui tõi USA-st päästva seerumi. Tänu sellele said huskyd USA-s veelgi populaarsemaks. Ka Seppala koerad osalesid seerumi toomisel. 1930. aastal tunnustas Ameerika Kennelklubi huskysid ametlikult. Huskyd osalesid ka admiral Byrdi Antarktika-ekspeditsioonil ning Roald Amundseni polaarekspeditsioonidel. [9] Tänapäeval on huskyde algsetest kasutusaladest säilinud vaid nende kasutamine kelguveokoertena ning lisandunud on nende pidamine seltsikoertena ja harrastuskoertena. Tänu sellele on ka huskydel toimunud tõusisene jagunemine: esineb tööliini- (kelguvedu), näituseliini- (seltsikoerad) ja vanaliini- (püütakse säilitada teatud algupära) huskysid. Kõigi kolme seas esineb erinevusi nii iseloomu, kasutuse kui ka välimuse poolest. See asjaolu aga ei pane nende kasutusalale olulisi piire, nii võib näituseliini ja vanaliini koeri kasutada kelguveoks ning tööliini koeri pidada harrastuskoerana. Skandinaaviamaades (Soome, Rootsi, Norra) on husky põhiliselt töökoer. Parasvöötmes on husky rakendisportlaste- ja rändurite kui ka safari ettevõtjate koer. Mujal maailmas on husky enamuses hobi- ja seltsikoer ja koerte näitused on tõu põhiline huviala. Praegusel hetkel on ainult Suurbritannias tõug säilinud nii, et pole tekkinud näituse-ja töökoerte liine. Viimastel aastatel on rohkem toodud sisse näitusekoeri ja ilmselt ka Suurbritannias jaguneb tõug tulevikus näituse-ja töökoerteks. Hollandis olid aastaid kõik koerte veotööd keelatud. Praegu registreeritud arktilised koerad on siiski lubatud veotööle, teistele tõugudele on see ikka keelatud. Lõuna-Euroopas on näituseliinide esindatus enamuses, ainult mägedes esineb mõningaid kelguveokeskusi. Rakendisport on tänasel päeval väga populaarne Lõuna-Euroopas ja Saksamaal ning huskysid kasutatakse lumepuuduse tõttu nii jalgratta- kui ka kolmerattaliste kärude ees. Korraldatakse ka rakendispordivõistlusi. Lõuna-Ameerika huskyd on kõik põhiliselt USA liinidest ja näitusekoerad, samuti Lõuna Aafrikas elavad huskyd. Huskysid peetakse tänapäeval kõikidel mandritel, kaasaarvatud Austraalias, kus on tänapäeval märkimisväärne populatsioon. Eestisse jõudis esimene siberi husky tõugu koer 1997. aastal Venemaalt. Eestis on praegusel hetkel ainult kaks tegevat husky kennelit, kuhu on aretuskoeri toodud Ameerikast, Hispaaniast, Ungarist ja Poolast. Palju koeri elab ühe-kahe kaupa eraomanike juures. Viimastel aastatel on koeri Eestisse toodud nii Poolast, Soomest Ameerikast, Saksamaalt, Itaaliast, Hispaaniast, Venemaalt kui ka Rumeeniast. Põhiliselt on Eesti husky ikkagi näituseliini esindaja. Kõige paremini sobib husky inimesele, kes on aktiivsete eluviisidega – rändaja, jalgrattur, loodusehuviline...ja kellel on ruumi mitmele koerale, kuna husky talub üksindust halvasti. Erinevaid tegevusalad Siberi huskydele on näiteks kelgu- käru- või jalgratta vedamine, suusataja vedu, canirullitamine, rändamine, canicross, agility, näitused. Mõned huskyd isegi ujuvad hea meelega.
3.TÕUÜHING JA SELLE AJALUGU
Eesti Siberi Husky Ühing (ESHÜ, tõuühing) on asutatud 12.06.2005. Vastu võetud Eesti Kennelliidu (EKL) liikmesorganisatsiooniks oktoobris 2005.a. Liikmete arv oli aastavahetuse seisuga 31 liiget. Vastavalt põhikirjale on ESHÜ eesmärkideks: loomadesse ja keskkonda mõistva suhtumise kujundamine; harrastustegevuse korraldamine; kennelteadlikuse süvendamine; oma tõu arengu ja leviku abistamine Eesti Vabariigis; koeraomanike teadlikkuse tõstmine ja õpetamine. Eesti Siberi Husky Ühing kõrgeim organ on üldkoosolek, mis valib juhatuse kaheks aastaks. Tõuühingut juhib kolmeliikmeline juhatus. Juhatusel on õigus moodustada töörühmi, komisjone ning toimkondi. Aretusküsimustega tegeleb samuti kolmeliikmeline aretustoimkond. Aretustoimkonna ülesandeks on koguda ning jagada informatsiooni husky tõu aretuse oluliste küsimuste kohta, üle vaadata sündinud pesakonnad (mis toimub vabatahtlikkuse alusel), koguda, süstematiseerida ja avaldada andmeid siberi husky tõuaretuse kohta. Kuna Eesti Siberi Husky Ühing korraldab koos Eesti chow chow tõuühinguga esmakordselt V rühma näitust, mis toimub 01.06.2008.a., on esialgu juhatuse liikmete baasil moodustatud ka ühine näitusetoimkond. Tõuühing organiseerib liikmetele suveüritusi, kelguveoüritusi ning viib läbi konkurssi „Aasta Husky". Peamiseks informatsiooniallikaks on tõuühingu interneti kodulehekülg, mis tegutseb pea ühingu loomise algusest.
4.PRAEGUNE OLUKORD
Praegune kasutus: seltsi- ja harrastuskoer (kelguvedu, näitused, agility, TOKO, sõnakuulelikkus, jne.) Siberi Husky on levinud üle terve maailma ning teda võib kohata kõikides kliimavöötmeis. Põhjamaades (Skandinaaviamaades, Kanada ja USA põhjaosas) ulatuvad juured kelgukoerteks kasutatavate koerte liinidesse. Euroopas, USA. lõunaosas, Aasias, Austraalias on rohkem näituseliini koeri.
4.1 Populatsiooni suurus ja selle koosseis Populatsiooni suuruse ja koosseisu hindamisel on võetud aluseks Eesti Kennelliidu tõuraamatu andmekogu. [8] Elektroonilisest andmekogust pärinevad andmed alates 2000. aastast, sellele eelneval perioodil registreeriti vaid üks siberi husky tõugu koer ja seetõttu alljärgnevas statistikas varasemaid perioode ei vaadelda. EKL registri andmete alusel on huskyde arv Eestis seisuga 01.10.2007. 83 isendit. Hinnanguliselt on hetkel Siberi Husky populatsioon Eestis kokku umbes 100 koera. Hinnanguliselt viie aasta pärast kahekordistub huskyde arv, umbes 200 koerani. Tõu esindajate vähesuse tõttu on Eestis siberi husky aretusbaas suhteliselt kitsas. Eestis on tänapäeval näituseliin selgelt tugevamini esindatud ning korduspaaritusi on kasutatud aastaid. Kuna ajalooliselt on põhiline aretusbaas kitsas, on näituseliini huskyde sugulusprotsent küllaltki suur. Kui minna sugupuus piisavalt kaugele on enamus koeri sugulased. Suguluspaaritus esineb siis, kui omavahel paaritatud koerad on lähemalt sugulased kui terve populatsioon keskmiselt. Koera suguluspaarituse tase oleneb sellest, kui lähedased sugulased on koera vanemad üksteisele. Suguluspaarituse tase on matemaatiline arvestus, mis kujutab koera võimalusi saada identsed geenid esivanematelt. Suguluspaarituse protsent annab teada selliste geenipaaride koguse keskmiselt, kus koera mõlemalt vanemalt saadud alleelid on homogeensed ja saadud samalt esivanemalt. Kui suguluspaaritust ei ole, siis protsent on 0 ning suguluspaarituse taseme kasvades protsent tõuseb. Sisearetatuks kutsutakse koeri, kelle suguluspaaritus % on 6.25 või rohkem. Üldiselt kahjulikuks peetakse aretust kus % on 10 või üle selle.
EESTI KOERTE SUGULUSPAARITUS % KESKMISELT AASTATEL 2000-2006 Arvestatud on 5 põlvkonna järgi, kui sugupuu on olemas:
SISSETOODUD KOERTE SUGULUSPAARITUS % KESKMISELT AASTATEL 2000-2006
AASTATEL 2000-2007 ARETUSES KASUTATUD ISASED
Erinevaid isaseid on aastatel 2000-2007 aretuses kasutatud 8, kellest 6-t on kasutatud ühel korral ja 2-te isast on kasutatud kaks või rohkem korda. Ühel korral aretuses kasutatud isaste kutsikaid on 24 ja nende teise põlve järglasi kokku 38. Kaks või rohkem kordi aretuses kasutatud isaste kutsikaid on 32 ja nende teise põlve järglasi kokku 33.
ARETUSES KASUTATUD EMASED AASTADEL 2000-2007
Erinevaid emaseid on aastatel 2000-2007 aretuses kasutatud 9, kelledest 7-t on kasutatud ühel korral ja 2-te emast on kasutatud kaks või rohkem korda. Ühel korral aretuses kasutatud emaste kutsikaid on 32. Kaks või rohkem kordi aretuses kasutatud emaste kutsikaid on 28 ja nende järglasi kokku 33.
4.2 Iseloom ja kasutusomadused Tõustandard kujutab Siberi Husky iseloomu järgnevalt: Huskyle iseloomulik temperament on sõbralik ja leebe, samas ka tähelepanelik ja kontakteeruv. Temas ei avaldu valvekoera omadusi, ta pole ka võõraste suhtes umbuslik ega teiste koerte suhtes agressiivne. Täiskasvanud koera käitumises võib avalduda mõningal määral eemalehoidlikust ning teatavat väärikust. Husky intelligentsus, juhitavus ja innukus teevad temast meeldiva seltsilise ja kergesti õpetatava töökoera. Huskyde puhul on olnud aegade jooksul iseloom eriti tähtis. Iseloomuveaga või agressiivne koer polnud gruppi või rakendisse kõlblik. Husky on alati olnud suure rakendi koer, kellel peab olema piisavalt enesekindlust töötada suures karjas ilma agressiivsuse ja stressita. Meie eesmärk peaks olema sellise iseloomu säilitamine ka näituseliini koertel. Negatiivseteks iseloomuomadusteks huskyl loetakse: argust, pelglikust, närvilisust, agressiivsust, flegmaatilisust, liigset dominantsust ja vähest töötahet. Enamus Eesti huskydest omab tüüpilist sotsiaalset ja inimestesse positiivselt suhtuvat iseloomu. Eestis levinumateks huskyde iseloomuvigadeks on argus, domineerivus ja agressiivsus. Eesti siberi Husky Ühingu poolt kinnitatud aretusmäärustik on tänu populatsiooni tugevale suundumusele näituseliini esindajate suunas orienteeritud hindamissüsteemile, mis põhineb näitusetulemuste saamisele. Eesti siberi Husky Ühing on iseloomuvigadega koerte arvu vähendamiseks aretuses näinud aretusmäärustikus ette vähemalt näitusehinnete (2xSP+1xVH) saamise. Üldjuhul liigselt arad domineerivad või agressiivsed koerad ei küündi näitustel ka hoolimata välimikust nii kõrgete hinneteni. Samuti on keelatud aretuses kasutada selgelt väljendunud iseloomuprobleemidega koeri.
4.3 Tervis Eesmärk on säilitada tõugu elujõulisena, võimalikult tervena ja kehaehituselt töövõimelise veokoerana. Hallkae esinemist püütakse vähendada suunates kasvatajaid koerte silmi kontrollima. Tervisekontrolli tulemuste ja statistika abil saab jälgida haiguste ja vigade esinemist ja võtta kasutusele vastavad ennetusmeetmed.
4.3.1 Pärilikud haigused ja nende kontroll Tõug on üldiselt terve, elujõuline ning pikaealine (13-16 aastat). Aeglase arenemise, algupärasuse ja hea üldise tervise tõttu on huskyd elujõulised ka vanemas eas. Paaritused, tiinused ja sünnitused kulgevad enamasti normaalselt. Huskyl ei esine raskeid pärilikke haigusi, kuid siiski tuleb tähelepanu pöörata aretuses kasutatavate koerte tervisele. Enamus päritavatest vigadest on erinevad silmahaigused. Kuna esinevad silmahaigused enamus kordadel ei põhjusta koera pimedaks jäämist ega kahjusta muul viisil koera elukvaliteeti, siis on minevikus silmahaiguste vältimisele vähe tähelepanu pööratud (eriti veoliini koerte hulgas), mis omakorda on silmahaiguste levikut huskyde seas suurendanud. Kuna tegemist on siiski enamuses päritava haigusega peaks tulevikus silmahaigustele pöörama suuremat tähelepanu ja aretuses haigeid koeri mitte kasutama.
HUSKY SILMAHAIGUSED HC (hereditary cataract) - hall kae HC-d esineb huskydel umbkaudu 4,58%-l uuritud koertest, mis tähendab, et umbes 34% huskydest on matemaatiliselt alleeli kandjad. Pärilik HC on uuringutel enamasti näha 6-18 kuu vanusel koeral ja leitakse tavaliselt 1-3 aastaselt koeralt. Üldiselt loetakse, et koeral ei esine HC-d kui haigust pole avaldunud 3 aastaseks saamise ajaks. Huskydele tüüpiline pärilik HC algab läätse keskelt. Üldjuhul toimuvad muudatused läätse läbipaistvuses mõlemas silmas, aga teise silma tuhmistumine võib toimuda ka hiljem. Kae on üldnimetus läätse tuhmistumisele, seetõttu kõik tuhmumised pole pärilik kae. Tuhmistumist võivad tekitada ka ainevahetuse häired – näiteks suhkruhaigus, traumad, rasked silmapõletikud jms. Üle 7 aastasel koeral esinev kae on tingitud vanadusest ja see vanadusekae ei ole pärilik. HC täpne pärinemise skeem ei ole teada, kuid seda peetakse retsessiivseks. Kui koeral on tuvastatud pärilik kae, siis teda aretuses kasutada ei tohi. Haige koera vanemad ei pruugi ise olla haiged, aga nad kannavad HC alleele ja statistika järgi järglastest umbes 50% haigestuvad. HC alleeli kandjaid pole praegu võimalik tuvastada. Siberi Huskydel esineb pärilikku HC-d rahvusvahelisel tasemel 5-6% populatsioonist. Lähiajal on lootust, et avastatakse HC-d kandev geen, mis võimaldaks DNA uuringutega kindlaks teha ka HC alleeli kandjad, kes ise ei ole haigestunud, et neid koeri siis aretuses vältida. Aretuses kasutatavate koerte silmad tuleb uurida enne koerte paaritamist ja veterinaarne tõend, mis kinnitab et koeral ei esine pärilikku katarakti ning peab kehtima kuni pesakonna registreerimiseni. Haigeks või kandjaks (koer, kellel on kasvõi üks haige järglane või üks tema vanematest on tunnistatud haigeks) tunnistatud koerte kasutamise aretuses on keelatud. ESHÜ aretusmäärustik näeb ette, et silmapõhja uuring pesakonna registreerimiseks on KOHUSTUSLIK. Glaukoom Glaukoom (rahva seas tuntud kui roheline kae), on haigus, mille puhul suureneb silma siserõhk, tekitades silma siseselt suuri kahjustusi, mis võivad lõppeda pimedaks jäämisega. Silma siserõhu tõusu põhjustavad häired silma vesivedeliku liikumises, mis võivad olla tingitud sarvkesta-iirise filtratsiooninurga arengu häiretest. Vaieldamatult on see üks raskemaid pärilikke silmahaigusi tõukoertel, kuna ta on äge, äärmiselt valulik, kiirelt (24 tunni jooksul) pimedakstegev tõbi, millele ei ole tõhusat medikamentoosset ravi. Viimane võimalus on silma eemaldamine. PPG juhtumeid on huskydel olnud, kuid pärilikkuse skeem on tundmatu. Glaukoom ei pruugi alati olla pärilik. See võib tekkida ka trauma või põletiku tagajärjel. CCD (central corneal dystrophy) See aeglaselt arenev silma tuhmistumine võib hiljem põhjustada nägemise halvenemist. Kui taud edasi läheb, tekib keset silma ümmargune hääbumine, mille keskkoht on suhteliselt hele. Noortelt koertelt on väga raske teha vahet, kas tegemist on CCD-ga või näiteks sarvkesta lipidoosiga või kolesteroosiga. Need pole pärilikud haigused, aga tegemist on vale toitmise või ainevahetuse häirega. Huskydel on tuvastatud ainult üksikud juhtumid. PHTVL/PHPV (persistent hyperplastic tunica vasculosa lentis/persistent hyperplastic primary vitreous) Vereveenid, mis toidavad areneva kutsika silma ema kõhus, kaovad normaalselt ära kohe pärast sündimist. Alati see kärbumine pole täielik, vaid on näha läätse tagapinnas ja tekitab ärritust, millele lääts reageerib tuhmumisega. Phtvl/phpv võib tekitada sekundaarset HC-d, läätse luksatsiooni või teisest glaukoomi. Tegemist on kaasasündinud veaga, mille pärilikkus on ebaselge. Raskusastmed 1-6, millest 2-6 ei soovitada aretuses kasutada. PPM (persistent pupillary membrane) - püsiv pupillaarmembraan Seisund, kus looteeas pupilli kattev veresoonte võrgustik vastsündinu perioodil ei taandarene, vaid jääb püsima. Silmas on PPM näha vikerkesta värvi ribakestena, mis kinnituvad üht otsa pidi iirisele, teine ots võib olla kinnitunud kas iirisele üle pupilli, sarvkesta sisepinnale või läätsele. Läätsele või sarvkesta sisepinnale kinnitudes tekitab PPM läbipaistmatu ala, mis võib nägemist oluliselt halvendada. PPM on pärilik, aga pärandumise viis on tundmatu, seetõttu kui koeral on raske PPM, teda aretuses kasutada ei ole soovitatav. XL-PRA e. suguliiteline PRA XL-PRA on DNA- testiga Optigenis diagnoositav. PRA puhul on peamine muutus võrkkesta fotoretseptorite (kepikeste ja kolvikeste) surm, mille tagajärjel veresooned atrofeeruvad. Siberi Huskyl esineb ainult X-kromosoomiga seotud PRA-d. Haigestunud koerad on enamus isased, kes on saanud haiguse oma emalt X-kromosoomiga. Emased haigestuvad ainult siis kui nende isa on XL-PRA haige ja ema kandja või haige. Mõned üksikud haigestumisjuhtumid teada. Kuna enamus eelpooltoodud silmahaigusi on päritavad ja paljudel ei ole pärandumise viis selge, siis haigeid koeri aretuses kasutada ei tohi. Mõlemal vanemal peavad olema tehtud silmauuringud, mille kohta väljastatav tõend peab kehtima vähemalt pesakonna registreerimiseni.
4.3.2 Muud Eestis diagnoositud haigused selles tõus Siberi Husky on suhteliselt terve koer, aga nagu teistel tõugudel, esinevad ka temal mõned üksikud haigused: - Hammaste puudumine, vale hambumus (pärilikkus ebaselge) - Krüptorhism ehk peitmunandilisus (pärilik ja koeri ei tohi aretuses kasutada) - Epilepsia (võib olla pärilik, kuid ei pruugi, väga raske on diagnoosida kas tegemist on päriliku haigusega) - Kilpnäärme alatalitus - huskydel kilpnäärme türoksiini arv on madalam kui teistel tõugudel keskmiselt, ilma et tegemist oleks haigusega (pärilikkus ebaselge, kalduvus võimalik, Eestis ei ole avastatud) - Tsinkresponsiivne dermatoos, nahahaigus mida põhjustab tsingi vähesus, annab ravida tsingi-lisandiga. Võib esineda ka valest söötmisest (võib olla pärilik kalduvus) - Mingil määral esineb allergiaid ja astmat (Eestis ei ole diagnoositud) - Demodikoos, tuleb Demodex lesta kaudu, mida esineb ilmselt igal koeral, aga normaalselt koer ei haigestu. Koera haigestumise põhjuseks on immuunsüsteemi nõrgenemine. Demodikoos esineb noortel ja vanadel koertel.Haigus pole pärilik, aga ema annab selle kutsikatele edasi esimese 72 elutunni jooksul. - Puusaliigeste kasvuhäireid pole röntgenuuringutes eriti avastatud. Tulemused on A-B. OFA pikaajalise uuringu (1974-2005) järgi on Siberi Husky puusaliigeste kasvuhäire järgi uuritud 142 tõust, kohal 138 – tähendab et ainult 4 tõugu on puusaliigeste osalt temast tervemad. Huskydest 97.7% on düsplaasiavabad. Siiski on porbleemi ennetamiseks soovituslik teha düsplaasia uuring kõigile aretuses kasutatavatele koertele.
4.3.3 Kokkuvõte tõul esinevatest haigustest mujal maailmas või kirjalike allikate põhjal Rootsis tehtud uuringul (Egenvall&co 2000), kus uuriti erinevate koeratõugude haigestumist ja eluea pikkust, olid kõige väiksema haigestumise ja pikema elueaga Põhjamaade püstkõrvalised tõud ( Põhja püstkõrv, Soome püstkõrv, Karjala karukoer, buhund ja Siberi Husky). USA-s näituseliini huskydel on leitud rohkem düsplaasiat kui mujal keskmiselt. Osad liinid kannavad krüptorhismi, tiinusehäireid ja steriilsust kui ka erinevaid immuunsus- häireid. SHCA (Siberian Husky Club of America) on käivitanud uuringu, kus otsitakse sobilikku DNA-geeni päriliku HC tuvastamiseks. HC on maailmas huskyde hulgas levinuim haigus. Analoogse uurimisprojekt on käivitatud ka AKC (American Kennel Club) poolt („Identi-fication of DNA Marker(s) for cataracts in purebred dogs, with emphashis in the breeds Alaskan Malamute, Siberian Husky and Samoyed"). Michigani ülikoolis PhD Vilma Yubbasiyan-Gurgani poolt läbi viidava uuringu kaudu otsitakse DNA-testide baasil HC põhjuseid ja pärandumise viise.( http://www.akcchf.org/.). Tehakse ka geeniuuringuid XL-PRA pärilikkuse tõendamiseks. Cornelli ülikooli Bakeri Instituudis leidsid Gus Aguirre ja Greg Acland haigust põhjustava geeni X-kromosoomist. (Lisainfo aadressil www.optigen.com/opt9_test_xlpra.html).
5.VÄLIMIK
Nagu eelpool juba mainitud, jagunevad huskyd tänapäeval maailmas tööliini- (kelguvedu), näituseliini- (seltsikoerad) ja vanaliini- (püütakse säilitada teatud algupära) huskydeks. Kõigi kolme liini seas esineb erinevusi ka välimuse poolest. Kuna esimene husky saabus Eestisse alles kümme aastat tagasi, siis Eesti husky välimiku kohta on esialgu veel vara üldisi järeldusi teha. Küll aga võib väita, et Eesti huskyd on valdavalt näituseliini esindajad. Vaatamata paljudele erinevustele mahuvad enamus huskydest siiski tõustandardi piiridesse.
5.1 Üldmulje Väljavõte standardist: Siberi husky on keskmise suurusega töökoera tõug, kiire, kergejalgne, vaba ja elegantse liikumisega. Tema üsna kompaktne ja tihedakarvaline kere, püstised kõrvad ning kohev saba viitavad põhjamaisele päritolule. Talle iseloomulik liikumisviis on sujuv ja pealtnäha väsimatu. Märkused: Oluline on vältida aretuses äärmusi mõlemas suunas: liiga rasked ja madalajalgsed või liiga hapra luustikuga ja liiga kõrged koerad.
5.2 Olulised proportsioonid Väljavõte standardist: Õlaliigesest kuni istmikunukini mõõdetud kerepikkus on veidi suurem turjakõrgusest. Vahemaa ninaotsast kuni laubale üleminekuni on sama pikk võrreldes vahemaaga lauba üleminekust kuni kuklakühmuni. Märkused: Üldisteks kehaehituse vigadeks loetakse liiga pikka või liiga lühikest keret, nurkade puudumist, liiga sirget esiosa, mille põhjuseks võivad olla lühikesed õlavarred ja külgvaates liiga sirged kämblad (ka liiga lõdvad randmed ehk liiga kaldu kämblad on viga); liiga laia või liiga kitsast rinnakorvi, vale sabaasetust või kinnitust. Pea peab olema proportsioonis kerega: ei tohi olla liiga raske ega liiga väike.
5.3 Pea Väljavõte standardist: PEAPIIRKOND : Kolju : Keskmise suurusega ja keha suurusega sobiv, ülaosast kergelt kumerdunud ja kõige laiemast kohast silmade suunas ahenev. Üleminek laubalt koonule : Hästi väljendunud. NÄOPIIRKOND : Märkused: Tõule omase ilme puudumine võib tuleneda: liiga lühikesest, liiga teravast või liiga nurgelisest koonust; liiga laugest lauba üleminekust koonule; liiga lähestikku või liiga viltu asetsevatest silmadest; kõrvade valest kujust, suurusest ja asendist.
5.4 Kael Väljavõte standarist: Keskmise pikkusega, kaarduv, tüvest hästi püstine. Traavil sirutub kael niimoodi välja, et pea on veidi ettepoole ulatuv. Märkused: Veaks loetakse liiga jämedat ja lühikest kaela. Väljavõte standardist: Selg : Sirge ja tugev, turjast kuni laudjani kulgeva horisontaalse ülajoonega. Keskmise pikkusega, mitte ebaproportsionaalselt lühike ega ka ülemäärasest pikkusest tulenevalt nõtkuv. Märkused: Liiga laia ja sügavat rindkeret ning nõrka (nõtkuvat) selga peetakse veaks.
5.6 Saba Väljavõte standardist: Märkused: Veaks loetakse: tihedalt küljele rõngasse keerdunud, seljale liibuvat, liiga lehvivakarvalist, liiga kõrgele või liiga madalale kinnitunud või liiga lühikest saba. Väljavõte standardist: ESIJÄSEMED : Õlad ja õlavarred : Labaluud on hästi arenenud. Õlavarreluud on küünarnukkideni suundudes veidi tahapoole kaldus, mitte maapinna suhtes püstised. Lihased ja sidemed, mis õlavöödet rinnakorviga seostavad, on sitked ja hästi arenenud. Märkused: Kitsas näituseringis koera liikumise esitlemine on tekitanud probleeme, kuivõrd pikkade ja kiirete sammude jaoks napib tavaliselt ruumi. Liikumises esinevateks puudusteks loetakse: liiga lühikesi (kitsaid) samme, traavi joostes liiga kõrgele tõusvaid esijalgu ja kere liikumisteljest kõrvale kalduvaid jalgu. Väljavõte standardist: Siberi husky karvkate on kahekihiline ja keskmise pikkusega, see näeb välja ilus ja karusnahka meenutav. Karv ei tohi olla nii pikk, et varjutaks koera selgepiirilist siluetti. Alusvill on pehme ja tihe ning kattekarva toestamiseks piisava pikkusega. Pikemad ja jäigad kattekarvad on sirged ning veidi liibuvad, mitte aga karedad ega kerest eemale turritavad. Hindamisel tuleb arvesse võtta, et karvavahetuse ajal on alusvilla puudumine täiesti normaalne. Hooldatud välimuse rõhutamiseks on lubatud vurrukarvade ja varvaste vaheliste ning käpa välisservade karvade lühendamine. Igalt poolt mujalt on karvkatte trimmimine lubamatu ja selle puhul tuleb rangelt näitusehinnet alandada. Märkused: Karvkate on üldiselt tõustandardile vastav. Esineb vaid üksikuid liiga õhukese või liiga pika karvaga (fluffy) huskysid.
5.9 Suurus Väljavõte standardist: isastel : 53,5 - 60 cm (21-23,5 tolli). emastel : 50,5 - 56 cm (20-22 tolli). KEHAKAAL : Kehakaal peab sobivalt vastama turjakõrgusele. Nimetatud suurused ja kaalud näitavad äärmisi piirmõõtusid. Liiga kõrgete (isasel koeral turjakõrgus üle 60 cm on diskvalifitseeriv viga) ja liiga madalate koerte kasutamist aretuses tuleks vältida.
6.KOKKUVÕTE VARASEMA KEHTINUD ARETUSEESKIRJA MEETMETE RAKENDAMISE TULEMUSEST
Varasemad eeskirjad puuduvad. 7.ARETUSE EESMÄRGID JA STRATEEGIAD
Visioon Tõuaretuse eesmärk on säilitada siberi husky potentsiaalse kelgukoerana ka praeguse ühiskonna muutuvates oludes. Seda toetab kasvav huvi rakendispordi, tervisespordi ja turismi vastu, mis lubab tõugu algupäraselt kasutada. Kuigi tõugu peetakse enamasti pere- ja näitusekoerana, propageerib ESHÜ tema kasutust ka kelgukoerana. Selleks rõhutatakse erinevates väljaannetes koera algupäraseid kasutusomadusi ja nende säilitamist. Välimiku puhul tuleb säilitada tõule iseloomulik (standardile vastav) kehaehitus ja välimik, ilma liialdusteta üheski suunas. Välimikukohtunikeks tuleb valida need kohtunikud, kellel on pikaajaline kogemus siberi huskydega. ESHÜ püüab pakkuda igakülgset abi kodumaiste välimikukohtunike ettevalmistamisel siberi huskyde hindamiseks. Tuleb suurendada ka kasvataja vastutust aretuskoerte valikul. Koerte välimiku hindamise kõrval ei tohiks unarusse jääda algupärased kasutusomadused.
Tõuühingu eesmärgid Tõuühingu eesmärgiks on säilitada tõustandardile vastav, terve ja töövõimeline koer. Aretustoimkonna tähtsaimaks ülesandeks on anda aretusalast nõu. Aretustoimkond peab mõistma tõu olukorda ning kuidas tõugu populatsioonina tuleks analüüsida. Üksikute isendite tulemusi tuleb vaadelda Eestis, Euroopas ja kogu maailmas valitsevast olukorrast lähtudes. Aretustoimkond ärgitab koerte omanikke uurima koerte silmi ning tegema puusaliigeste röntgenuuringut. Aretustoimkond kogub ja jagab informatsiooni, koostab andmebaase, teeb kokkuvõtteid näituse tulemustest, terviseuuringute tulemustest ning kogub infot koerte iseloomude ja erinevate haiguste kohta. Isast koera võib paaritada alates 18. elukuust, emast koera alates 22. elukuust. Aretuses kasutatavatel koertel peavad olema tehtud silmauuringud ja ei tohi esineda pärilikke silmahaigusi.
7.2.1 Populatsiooni koosseis Aretuses tuleks kasutada võimalikult laia geneetilise baasiga ning kontrollitud tervisega isaseid ja emaseid koeri. Sugulusaretus on Eestis olnud seni märgatav. Sugulusastet tuleks aretuses jälgida ja säilitada seda võimalikult madalana.
7.2.2 Tervis Tõug on üldjoontes elujõuline ja terve, põhiprobleemiks on silmahaigused. Tõuühing on korraldanud ja korraldab ka edaspidi ühiseid silmauuringuid koertele. Aretustoimkond tegeleb statistika koostamisega, mis aitaks jälgida haiguste ja vigade esinemist ja võtta kasutusele vastavad ennetusmeetmed.
7.2.3 Iseloom Arenevas ja pidevalt muutuvas elukeskkonnas tuleks huskydel säilitada nende hea rühmasotsiaalne, inimsõbralik ja heatahtlik iseloom ning töötahe. Argu ja agressiivseid koeri ei soovitata aretuses kasutada.
7.2.4 Välimik Eesmärk on säilitada siberi husky tõustandardis ettenähtud ning arktilisele kelgukoerale omase välimikuga. Välimikuaretus ei tohi olla tähtsam kui tervis või kasutusomadused. Lubatud on muutused tõustandardi piires, äärmustesse ei minda.
7.3 Tõuühingu strateegiad
7.3.1 Lühiajalised strateegiad Tõuühing loob rohkem võimalusi tõule omaste harrastustega ja rakendispordiga tegelemiseks (võimaluste otsimine koostööks teiste sarnaste ühingutega). Tõuühing kogub ja jagab teavet erinevate harrastusvõimaluste kohta, näiteks veokäruvedu, jalgrattavedu, kelguvedu, canicross, matkamine ja ka agility. Tõuühing teeb selgitustööd husky kasvatamise eripärade kohta. Aretustoimkond teeb nii tõuühingu liikmete kui ka kutsika soovijate hulgas selgitustööd liiga noorte koerte paaritamise ohtlikkuse kohta.
7.3.2 Pikemaajalised strateegiad Jälgitakse aktiivselt tõu kasutust maailmas ja tehakse koostööd teiste maailmas asuvate siberi husky tõuühingutega. Osaletakse Eesti Kennelliidu aretustegevuses ja FCI kelgukoerte töögruppides, jälgitakse tõukohast statistikat ja pikaajalisi kokkuvõtteid. Jälgidatakse aretuses tõustandardit, püütakse ennetada ja vältida kõrvalekaldeid.
7.4 Ohud ja võimalused Selles peatükis määratletakse erinevate tegevussuundade kriitilised riskid, ohud ja võimalused. Need on esitatud tabelina erinevate suundade kaupa, nagu populatsioon, iseloom, kasutusomadused, tervis, välimik ja tõu turundus-potentsiaal.
Populatsioon
Iseloom
Kasutusomadused
Tervis
Välimik
Turundus-potentsiaal
7.5 Probleemideks valmistumine RISKIDE HALDAMINE
7.6 Aretuse eesmärkide saavutamise programm ARETUSE EESMÄRKIDE SAAVUTAMISE PROGRAMM
8.KASUTATUD KIRJANDUS
Siberi Husky- veokoer(1, 2 ja 3 ..........) Siberi Husky- ajakirjad 1968-2005 ISHC presents: The Siberian Husky(1st, 2nd, 3rd editions) ISHC ajakirjad Ajakirjas võib lugeda Bob Thomase ajaloolisi artikleid Douglas W. Willet The Seppala Siberian Lorna Coppinger The World of Sleddogs- From Siberia to Sport Racing L. Demidoff & M. Jennings The Complete Siberian Husky Michael Jennings The New Complete Siberian Husky L.H Foley & R. Thompson The Siberian Husky Raymond Thompson SEPPALA's Saga of the Sled Dog (osad I ja II) Waldemar Bogoras The Chuchee, 1904 The Jesup North Pasific Expedition Vol VII osad I-III Waldemar Jochelson The Jukagires AE Nordeskiöld Vegan Matka Asian ja Europan Ympäri, osad I ja II,1881 Sakari Pälsi Pohjankävijän päivakirja Hanna Salonen Rotukoirilla esiintyvien sairauksien kartoitus FCI ryhma 5, Kotieläinhygienian julkaisuja 28 Helsingin
9.ALLIKAD
Tõul ......esinevad haigused ja .....(lk. 30-31) Siberi Husky sugu- ja aretusliinid- ???(lk. 32-33) Siberi Husky .......... (lk. 34-38) http://www.siperianhusky.fi/jalostus/sh_rotumaaritelmat/shrotum_95.html http://www.siperianhusky.fi/jalostus/sh_rotumaaritelmat/selitys.html SHS:i aretus.... töö...(lk. 39) http://www.siperianhusky.fi/jalostus/toimohje.html Siberi Husky ....... (lk. 40-41) http://www.siperianhusky.fi/jalostus/sh_rotumaaritelmat/valioarvo.html Veokoerte .......... (lk. 42-43, 44-48) http://www.siperianhusky.fi/koesaannot/kilpsaannot.html http://www.siperianhusky.fi/koesaannot/koesaac_.html http://www.kennelliitto.fi/FI/Jalostus/Koiranjalostuksen+keskeiset+asiat.htm http://www.kennelliitto.fi/NR/rdonlyres/0E3154E3-FD3F-4AE1-A23F-FD98894FD9C2/0/JTOohje.pdf
http://www.kennelliitto.fi/NR/rdonlyres/B357B42C-1EA0-4E79-AD5B-ACADCD21F093/0/JTOmalli.pdf
Eesti Kennelliit. Tõuregister. Saadaval internetist aadressil http://register.kennelliit.ee/reg/ - 01.10.2006 Ameerika Siberi Husky Klubi - tõu lühiajalugu http://www.shca.org/shcahp2d.htm The Siberian Husky, ISHC, Brief History of the Siberian Husky in Alaska, Natalie and Earl Norris, and The Complete Siberian Husky, Lorna Demidoff and Michael Jennings, Revised 1998 by Robert H. Thomas
10.LISAD
Lisa 1. EESTI SIBERI HUSKY ÜHING (ESHÜ) POOLT TAOTLETAVAD SIBERI HUSKY ARETUSE ERINÕUDED EESTI KENNELLIIDU TÕURAAMATU MÄÄRUSE JUURDE Enne emase koera paaritamist on kasvataja kohustatud tutvuma Eesti Kennelliidu tõuraamatu määrusega ja juhinduma sellest. ESHÜ juhindub oma aretusmäärustikus Eesti Kennelliidu tõuraamatu määrusest. 1. ARETUSES KASUTATAVAD KOERAD 2. ISASE VALIK 3. ARETUSES KASUTATAVATE KOERTE VANUS 4. ARETUSES KASUTATAVATE KOERTE NÄITUSEHINDED Isastel ja emastel koertel annab aretusõiguse CH- tiitel või heakskiidetud töökatse. 5. KUTSIKATE LOOVUTUSIGA 6. ERILOAD
TERVISEUURINGUD 7. SILMAUURING 8. DÜSPLAASIA UURING 9. EPILEPSIA 10. ISASE KOERA PESAKONDADE ARV 11. ARETUSSE EI LUBATA Koeri, kes ei vasta tõustandardile ja kellel on pärilikke vigu nt. iseloomuvead (kõik kõrvalekalded standardist), kaasasündinud kurtus ja pimedus, vale hambumus, ühepoolne või täielik krüptorhism, pärilikke silmahaigusi, epilepsiat, kindlaks tehtud keskmist ja rasket düsplaasiat ei lubata kasutada aretuses. 12. ANDMETE ÕIGSUS
Käesolev Siberi Husky aretusmäärustik on vastu võetud ESHÜ üldkoosolekul 08.oktoobril 2005.aastal Konuveres ning viimati täiendatud 27.04.2007.a. |
