Koerte arvu ja tõu populaarsuse püsiv kasvamine kutsus inimestes esile soovi Eestis tõu arengule kuidagi organiseeritumal moel kaasa aidata ning 2005. aastal, kui Kennelliidus registreeritud koerte hulk hakkas tasapisi lähenema 100-le koerale, otsustas väike seltskond inimesi suve keskpaigas 12. juulil koguneda Raplamaal Konuveres, et arutada siberi huskyde tõuühingu loomise vajaduse teemat. Samal päeval ühing ka asutati ning sügisel võeti Eesti Siberi Husky Ühing Eesti Kennelliidu liikmesorganisatsiooniks.

Eesti Siberi Husky Ühingu esimese juhatuse moodustasid Viljar Krohv, Marja-Liisa Maijala-Männistö ja Ly Tammet. Asutajaliikmeteks olid Rea Raus, Ly Tammet, Janete Tammet, Anu Vaikre, Helen Vaikre, Merike Krohv, Viljar Krohv, Ülle Palumets, Jaan Simovart, Stina Vool, Emma Viides, Marja-Liisa Maijala-Männistö ja Eveli Mäepalu. Peamine teema, mille üle siis arutati oli aretusnõuete koostamine siberi huskydele ja selles vaimus toimusid ka ühingu esimesed üldkoosolekud. 2005. aasta 8. oktoobril toimunud üldkoosolekul valiti ka liikmete hulgast sel eesmärgil 5-liikmeline aretustoimkond koosseisus Marja-Liisa Maijala-Männistö, Kadi-Liis Säre, Elo Rahamärgi, Ülle Palumets ja Susanne Roosileht.

Tõuühingu rollideks kujunes aretust koordineeriva ülesande kõrval ka tõu erinäituste, kelguveoharjutuste, meelelahutuslike kokkusaamiste, meediaga infovahetuse organiseerimine ja inimeste teadlikkuse tõstmine siberi husky tõu osas ning selle kõigega on vahelduva eduga tänaseni ka tegeldud.