"Siberi huskyd on eriti haruldased koerad"

Eestis on 2011. aasta alguse seisuga registreeritud 217 koera, mida ei ole mitte vähe. Viimastel aastatel on Eestis igal aastal sündinud mitu uut pesakonda husky kutsikaid. 2010. aastal oli neid juba kokku suisa 9. Välismaa tõukoerte populaarsuse edetabelites on siberi husky küll mitte esikümne seas aga tavaliselt ikka kuskil 11.-20. kohal, seega on tegu küllaltki populaarse ja levinud koeratõuga.

"Siniste silmadega must-valged huskyd on veel eriti-eriti haruldased"

See ei ole tõsi. 1970ndatel aastatel sai tõug maailmas tuntuks just tänu kuulsatele siniste silmadega iirisemustrilistele must-valgetele või hall-valgetele koertele ja enamus kutsikatahtjaid sageli just selliseid ka otsivad. Kus on nõudlust, seal on alati müüjaid. Aretuses vaid teatud konkreetsetele populaarsetele välimikuomadustele panustamise tõttu võib aga kannatada selliste koerte üldine kvaliteet. Seda seepärast, et nii kipuvad muud tõuomadused jääma aretuses sekundaarseks või unustatakse neile üldse tähelepanu pöörata. Kõige populaarsem karvavärvus, mida sageli otsitakse siniste silmade juurde, on kas must-valgega või hall-valgega. Statistiliselt on must-valgeid huskysid on 2011. aasta kevade seisuga ligi 31% Eesti siberi huskyde populatsioonist ja hall-valgega koeri 43 % populatsioonist. Ülejäänud 26 % moodustavad kõik muud värvi siberi huskyd kokku (helepunased, tumepunased, isabella-valged, tricolourid). Seega nö haruldane omadus on mitte just eriti haruldane omadus.

"Pruunide silmadega või punase koeraga ei saa näitustel käia"

Siberi husky standardis on kirjas, et neil on lubatud kõik värvid mustast valgeni ja et, silmad võivad olla nii pruunid, merevaigukarva kui sinised. Silmad võivad olla ka kahte erinevat värvi ja mõnel koeral esineda ühes silmas teist värvi laik. Kuna kõik värvid on standardi järgi võrdsed, siis rõhutatakse ka kõikjal, et näituseringis on kõik koerad värvi poolest täiesti võrdsed. Kelgu ees koera värv töö kvaliteeti ei mõjuta ja ei ole ka leitud seost mingite terviseprobleemidega, mis mingile värvivariatsioonile tüüpilised oleksid.

"Siberi huskyd on kurjad koerad, eriti veel need siniste silmadega koerad on salakavalad ja õelad"
Tõenäoliselt saab siinkohal kurvalt aitäh öelda Disney’le ja tema filmile „Snowdogs“ (Kelgukoerad), kus põnevuse mõttes on Cuba Gooding’u kelgukoeri siberi huskysid kehastatud kurjade ja salakavalate koertena. Siberi husky tüüpiline iseloom on põhimõtteliselt selles filmis näidatud koerte iseloomu vastandiks.
Hundilik välimus ja eriti veel teiste koertega võrreldes ebatüüpilised sinised silmad võivad jätta asjatundmatule silmale tõesti kõheda mulje. Tegelikkuses on tüüpiline siberi husky aga sõbralikkuse kehastus, kes saab ühtmoodi hästi läbi nii omade kui võõraste, nii koerte kui inimestega. Ühte pereliikmesse jäägitult kiindumine ei ole neile omane, pigem ikka suvalisse vorstitükki käes hoidvasse inimesesse kiindumine kipub olema tüüpilisem näide.
Ainult oma jahiinstinkti tõttu ei pruugi siberi husky olla parimates suhetes väiksemate loomadega ja nende tutvustamisel huskyle tuleks alati igaks-juhuks ettevaatlik olla. Kindlasti on siin abiks koera sotsialiseerimine varajases eas.

"Siberi husky on pooleldi hunt"
Siberi huskyde eellaste luustiku-uuringute tulemuste põhjal, mida arvatakse pärinevat ligikaudu 10 000 aasta tagusest ajast, oli DNA järgi juba siis tegemist Canis Familiaris’e ehk kodukoeraga. Geenitestide järgi on aga siberi husky üks vanimaid ja algupärasemaid koeratõuge, ta on  säilinud muutumatuna ja seega ka hundiga segamatuna sadu aastaid. Olgugi, et üks vanimaid ja primitiivsemaid ja ehk ka hundile sarnasemaid koeri, on siberi husky näol tegemist täiesti ehtsa kodukoeraga, kes ei ole rohkem hunt kui näiteks collie või Inglise mastif.

"Enamus Eesti huskysid on liiga väiksed, et kelku vedada"
Siberi huskyl on standardi järgi suurim lubatud turjakõrgus emastel 56 cm ja isastel 60 cm. Sellised keskmisekasvulised olid juba nende esivanemad, kes elasid veel Siberis. Neid kasutati tavaliselt suure hulgana kelgu ette rakendades pikkade maade läbimiseks väikse raskuse ja hea kiirusega. Väga suurtel koertel, kes on küll muidu tugevamad, ei ole piisavalt vastupidavust ega kiirust, et sellist ülesannet rahuldavalt täita. Seda just oma massi tõttu, mida nad peavad endaga kaasa kandma. 10-16 siberi huskyt koos kelgu ees on aga üsna suure veojõuga koerarakend. Ühtlasi on nad ka kiired ja vastupidavad.

"Siberi huskyt ei saa koolitada, ta on rumal loom"
Siberi husky on väga nutikas ja kiire õppija. Tavaliselt on koolitamisel pigem probleem selles, et omanik ei suuda või ei oska oma koera motiveerida piisavalt kaua ühe ja sama igava asjaga tegelema. Seega mitte kunagi ei tohiks uskuda, et koer on liiga rumal. Pigem võiks mõelda, et kas see, kelle käes on rihma teine ots, on ehk ise midagi valesti teinud. Kui aga eelkirjeldatud väide pärineb professionaalselt koolitajalt, oleks hea mõte otsida abi mõnelt teiselt koolitajalt, kuna sel juhul võib arvata, et koolitaja ei tunne piisavalt siberi husky tõugu, ning sel juhul ei saa ta Sind niikuinii aidata.

"Siberi husky tahab ja peab saama kogu aeg kelku vedada ja joosta"
Jooksmine on küll siberi husky jaoks üks lemmiktegevusi, aga kindlasti ei taha ta sellega tegeleda 24/7, vaid ikkagi mõistlikkuse piires. Isegi tippsportlased teevad oma koertele vähemalt ühe päeva nädalas puhkepäevaks. Ühe koera omanikel aga sageli puudub võimalus kelgukoerte sporti sellisel kujul harrastada, et kõik osapooled oleksid õnnelikud. Ühe koera omanike jaoks on õnneks lisaks koerakrossile, jalgratta- või suusatajaveole olemas lahenduseks veel miljon muud võimalust, kuidas oma koera väsitada. Olgu selleks siis kuulekuskoolitus, agility, jälg, lihtsalt matkad looduses või midagi veel hoopis lahedamat. Kõige tähtsam on, et teil oleks koos lõbus!

"Toas ei ole võimalik siberi huskyt pidada"
Suhteliselt levinud müüt isegi kasvatajate seas, mis päriselt paika ei pea. Kuigi siberi huskyle meeldib väga õues olla, hakkab tal kergesti tegevusetusest igav. Toas peetaval koeral elu juba ainuüksi sellepärast huvitavam, kui tema pidevalt õues elavatel sõpradel, et tema saab keskmiselt kolm korda päevas iga päev jalutuskäike tehes oma peremehega kvaliteetaega veeta ja ka vabal ajal võib ta tulla igal suvalisel hetkel paitamist või tähelepanu nuruma. Toakoera omaniku jaoks ei eksisteeri sellist võimalust, et „Oi, täna on kole ilm, täna me välja jalutama ei lähe“. Kuna üksik husky on õnnetu husky ja õnnetu husky on pahandust tegev husky, siis kipuvad just aias päevad läbi tegevusetult üksi aega surnuks löövad huskyd oma omanikele peavalu põhjustama.

"Eesti kliimas ei ole võimalik siberi huskyt pidada"
Nagu juba eespool juttu oli, elab Eestis päris palju huskysid. Loomulikult tuleb palavatel suvepäevadel hoolitseda selle eest, et koeral oleks alati võimalus olla varjus. Värske vesi peab olema alati käepärast ja füüsilise trenn tuleb palaval ajal ära jätta. Samuti ei tohiks koera jätta kauaks üksi autosse, seda ka mitte lahtiste akendega (isegi näiliselt üsna lühike aeg võib sobivate asjaolude kokkulangemisel koerale kiiresti saatuslikuks saada). Kui aga kõigist neist olulistest tingimustest kinni pidada, siis ei tohiks olla mingit põhjust, miks siin Eesti kliimas ühel huskyl oluliselt halvem oleks, kui kusagil Siberi avarustes umbes samasuguse suvekuumaga. Siberi huskyd elavad edukalt Eestist palju soojemates piirkondades, nagu Aafrika, Austraalia või Lõuna-Ameerika.