NB! Koeri ise läbi vaadates tasub teada ja arvestada, et kuna koerad oskavad väga osavalt mitte välja näidata, et nende tervisel midagi viga on siis ei pruugi te koera jälgides üldse märgata, et tal midagi viga on. 

ÜLDINFO

1.     Kui te ei mäleta kui palju koer kaalus viimati veterinaari külastades, või arvate et ta kaal on vahepeal muutunud, kaaluge koer üle. Lihtsaim moodus on võtta inimestele mõeldud kaal (mis ei „valeta“), kaaluda kõigepealt ennast, seejärel võtta koer sülle ja astuda uuesti kaalule. Oma koera kaalu saate teada lahutades koeraga koos saadud kaalumise tulemusest enda kaalu.

3.    Kõige adekvaatsema info oma koera turjakõrguse kohta saate arvatavasti mõnelt näituselt saadud oma koera kohta käivalt kirjelduslehelt, kui kohtunik on juhuslikult koeri mõõtnud. Kuna turjakõrguse mõõtmisel on oma spetsiifika, ärge pange siia kirja koduste vahenditega saadud tulemusi, sest need võivad suuresti erineda koera tegelikust turjakõrgusest. Kõikide koerte kohta, kelle turjakõrgust ESHÜ suvepäeval mõõdeti, saab omanik infot aadressil See e-posti aadress on kaitstud spämmirobotide vastu. E-posti aadressi nägemiseks peab olema JavaSkripti kasutamine olema lubatud.

4.   Tüüpiliselt on tööliini päritolu huskyd lühema karva ja peenema keheaehitusega, näituseliini koerad vastupidi, rikkalikuma karva ja jämedama kondiga. Tavaliselt tegeletakse tööliini koerte kennelites põhiliselt rakendispordiga, näitusekennelites aktiivsemalt näitustel käimisega. Sugupuus esineb näituseliini koertel vaarvanemate seas tavaliselt mõni suurema näitusekoerte aretusele orienteeritud kennelinimega koer (näiteks Innisfree, Karnovanda, Kontoki vmt), tööliini koerte taga võib tihedamini kohata koeri Alaskan’s Anadyr või Vargevass kennelnimega. Vanaliini koerteks peetakse koeri, kelle aretus on orienteeritud Monadnock kenneli koertele ja teiste liinidega segunemist püütakse vältida. Kõige täpsemalt oskab selles küsimuses kindlasti aidata teie koera kasvataja.

NÄRVISÜSTEEM JA IMMUUNSÜSTEEM

8.  Enne järgnevale küsimusele vastamist, peame vajalikuks juhtida tähelepanu sellele, et agressiooni all ei ole antud küsimuses mõeldud huskydele omast soovi jahtida või provotseeritud agressiooni (Näiteks kui teie koer ründab vastu teda ründavat koera, kuna teine koer on näidanud ennast kuidagi ohtlikuna, ei pruugi see veel tähendada käitumishäiret). Argust/ebakindlust hinnates palume aga hinnata sellist reaktsiooni põhjustava olukorra ebatavalisust (Kui koer ehmatab näiteks millegi peale, mida ta varem oma elu jooksul näinud ei ole ning see juhtub tema jaoks ootamatult, on tõenäoliselt tegemist normaalse enesealalhoiuinstinkti rakendumise, mitte käitumishäirega).

11.  Hotspot – tavaliselt niiskuse ja/või välisparasiitide tingitud põletikuline leemetav ja sügelev haavand nahal.

Kennelköha – nakkav köha koertel, mitte segi ajada mõnede juhuslike köhatustega pikema perioodi vältel

Allergiad- allergiad võivad koertel avalduda mitmel kujul- karvutud laigud ja haavandid kehal, villid, punetused, kõhulahtisus, oksendamine, köha, pidev sügelemine, silmad jooksevad vett või eritavad mingit muud ollust, põletikud kõrvas jne

14. Tsingipuudulikkus (Zinc Responsive Dermatosis; Zinc Deficiency) - Haiguse kulg algab hallikaspruunide koorikuga kaetud kihtide tekkimisega nahale. Järgneb karvakaotus nende kohtade ümber ja lõppjärgus tekivad punased avatud nahahaavandid, peamiselt mokkade, lõua, silmalaugude juures, kuid võib esineda ka jalgadel, kandadel või küünarnukkidel. Levinud häire eelpuberteedieas siberi huskyde ja alaska malamuutide seas.

http://www.huskyresources.com/zrd.html

Eosinofiilne bronhide ja kopsude haigus (Eosinophilic bronchopneumopathy) – Enim esinev kliiniline märk haigusest on köha. Köha on püsiv, järsk ja sellele järgneb tüüpiliselt õhu ahmimine ja öökimine sarnanedes nn suitsetajaköhale. Teised levinud kliinilised märgid on hingamisraskused, treeningu talumatus ja aevastamine. Haiguse raskusastmed võivad varieeruda tõsisest eluohtlikust seisukorrast harvade köhatusteni. Haigust esineb tavaliselt noorte täiskasvanud siberi huskyde seas.

http://www.nic.fi/~hra/Translations/Eosinophilic.htm

Karvanääpsu düsplaasia (hair follicular dysplasia) - Siberi huskyde ja alaska malamuutide seas levib spetsiifilist tüüpi karvanääpsu düsplaaasia, mis väljendub umbes kolme-nelja kuu vanuses, malamuutide puhul vahel ka hiljem. Kattekarvade tüvi murdub ja aja jooksul kattekarvad langevad välja. Kasukas koosneb lõpuks peamiselt kuivast aluskarvast, mis muutub värvilt punakaks.

http://www.minnesotamalamuteclub.com/coatfunk.htm

LUUD, LIHASED, LIIGESED

15.  Kuidas aru saada, et koerale valmistab mingi kehaosa kasutamine vaevusi?

Katsuge koer läbi. Kas tundub, et mingi kehaosa on rohkem pinges võrreldes ülejäänud kehaga? Kas mõne piirkonna katsumine põhjustab nähtavalt koerale valu või ebamugavust?

Jälgige oma koera liikumas – kas ta kehahoiakus on midagi iseäralikku? Näiteks kas ta on kaela liigutades ettevaatlik, ei tõsta pead täiesti üles või ei keera kaela külgedele? kas ta hoiab selga küürus või nõgusalt, hoiab keha kuidagi viltu? Kas koer lonkab mõnda jalga? Kas koera kõnnak on vetruv, kuna kämblad (koera esijala osa mis algab liigvarba juurest ja lõppeb umbes 10 cm kõrgusel asuva randmekühmuga) käivad täielikult vastu maad või ei paindu koer sealt peaaegu üldse? Kas tagajalad kannavad või kannatavad vaid teatud piirini koormust? Kas koera saba on „elus“ (aeg-ajalt liputab saba, tõmbab jalgevahele või tõstab seda üles) või on saba kogu aeg tuimalt rippu?

16. Kui koera läbi katsudes oli tunda käe all mingeid kühmusid, mügarikke või muid anomaaliaid, mida normaalsel koeral samas kohas tundnud ei ole, pange see samuti kirja märkuste lahtrisse. Samuti võib siia kirja panna muid eelnimetamata kehaosi kimbutavad vaevused ja muud märkused

18.  Tüüpilist terve koera liikumist saate vaadata võrdluseks siit:

http://www.vdh.de/dogs-in-motion.html

Jälgige, kas teie koera jalad keha all liiguvad samamoodi ja kas sörkides teie koeral on seljajoon sirge.

HAMBAD, SILMAD, KÕRVAD

22. Näitusekaugetele inimestele – kui olete osalenud näitusel ja saanud sealt kaasa kirjelduslehe, siis sinna tavaliselt kirjutatakse hammaste kohta kommentaar. Kui on kirjas näiteks korrektne või normaalne hambumus, siis selle all on mõeldud käärhambumust ja võite küsitluses selle kohale linnukese panna.

SUGUELUNDID JA REPRODUKTSIOON

31. Tüüpiliselt esinevad jooksuajad emastel koertel kaks korda aastas.

32. Ebatiinus – Emastel koertel esineda võiv haigus, kus koer arvab ja käitub nagu ta oleks tiine, "sünnitab" ning edaspidi hooldab kujuteldavaid kutsikad.

33. Mädaemakas on raskesti kulgev haigus, mil emakas täitub aja jooksul mädaga või verise-limase nõrega. Tavaliselt tekib mädaemakas paar kuud pärast jooksuaega.