Agility eeskirjad (kehtivad alates 1.01.2013)

1977.a. oli Inglismaal Cruftsi näituse toimkonnas mees nimega John Varley, kellel oli lisaks koeraharrastusele veel suur huvi hobustespordi vastu, eelkõige takistussõidu vastu. Näitustel oligi tema ülesandeks publikule meelelahtuste pakkumine. Võttes eeskujuks hobuste takistussõidu hakkas mees pidama plaane, et miks koerad ei võiks sellist asja teha. Varley võttis ühendust kuulsa koolitajaga Peter Meanwelliga, kes hakkaski seda mõtet edasi arendama. Eesmärgiks oli tore võistlusvorm,  kuid samas koertele turvaline vastavalt kehtestaud reeglitele. P.Meanwell alustas takistuste ehitamist koostöös juhtivate koerteklubi liikmetega. Väljakutse esitati ka tuntud koolitajale Trevor Jonesile, kellega koos kaks agility esi-isa hakkasid mõtlema, milline võiks võistlus välja näha ja samal ajal alustati ka oma klubide koerte ettevalmistamist selleks võistluseks. Veebruaris 1978 toimuski esimene demonstratsioon- esinemine Cruftsi näituse raames. Kaheksa võistluspaari sooritus köitis publikut sedavõrd, et oli selge, seda spordiala saab näha ka edaspidi. 1979. aastal töötati Inglismaa Kennelliidu poolt välja ka esimesed agility reeglid ning agilityst sai võrdväärne koeraspordi harrastus teiste harrastuste kõrval. Mingil põhjusel kulus pea kümme aastat agility esimesest esitlusest (1978), enne kui ala vallutas Euroopa mandri. Tänapäeval harrastatakse seda ala pea kõigis Euroopa maades, Austraalias, Lõuna-Aafrikas, Lõuna- ja Põhja Ameerikas, Jaapanis ja Uus meremaal. Tänapäeval on agility tunnustatud koeraspordiala, milles korraldatakse ka Euroopa- ja Maailma meistrivõistlusi. Mida see agility siis endast üldse kujutab? Agility on hoogne koeraspordi harrastus, kus koer, vastavalt koerajuhi juhtimisele, sooritab tõketega raja võimalikult kiiresti ja vigadeta. Agility rajal on mitmeid hüppetõkkeid, slaalom, avatunnel,  kott ja ka rõngas. Rajal peab koer ka ronima ja ületama A-tõkke või poomi puudutades tõkete kontaktpindu. Rajal võib olla ka kiik, laud ja pikkushüpe. Raja sooritamiseks määratakse ideaalaeg, mida püütakse ületada. Koerajuht võib koera abistada ainult käskude- ja käemärkidega. Koera või tõkete puudutamise eest antakse paarile viga. Vigasid antakse ka siis, kui mõni hüppetõkke pulk maha kukub, kui koer ei puuduta kontaktpindu või keeldub tõket sooritamast. Kui koer sooritab tõkkeid vales järjekorras, siis saab ta disklahvi. Koer peab rajal olema ilma kaelarihmata ja täielikult vabalt. Raja sooritus kestab vaevalt minuti ja kiireim, vigadeta raja läbinud koer on võitja. Hea agilitykoer peab olema hästi liikuv, tugevate lihastega ja tal peab olema hea kontroll oma keha üle. Agility arendab koera liikuvust ning nõuab koera ja koerajuhi vahelist head koostööd.

Kasutatud Tarkade Koerte Klubi kodulehel olevat teksti, 2013