Levinumad müüdid siberi huskydest
Siberi huskyd on eriti haruldased koerad - VALE!
Eestis on 2011. aasta alguse seisuga registreeritud 217 koera. Viimastel aastatel on Eestis igal aastal sündinud mitu uut pesakonda husky kutsikaid. 2010. aastal oli neid juba kokku suisa 9. Välismaa tõukoerte populaarsuse edetabelites on siberi husky küll mitte esikümne seas aga tavaliselt ikka kuskil 11.-20. kohal, seega on tegu küllaltki populaarse ja levinud koeratõuga.
Siniste silmadega must-valged huskyd on veel eriti-eriti haruldased - VALE!
Tegelikult on vastupidi. 1970ndatel aastatel sai tõug maailmas tuntuks just tänu kuulsatele siniste silmadega iirisemustrilistele koertele ja enamus kutsikatahtjaid sageli just selliseid ka otsivad. Kus on nõudlust, seal on alati müüjaid. Tihti aga võib just aretuses vaid teatud konkreetsetele populaarsetele välimikuomadustele panustamise tõttu kannatada koerte üldine kvaliteet, sest muud omadused on jäänud aretuses sekundaarseks või ei ole neile üldse tähelepanu pööratud. Kõige populaarsem karvavärvus, mida sageli otsitakse huskyde puhul siniste silmade juurde on kas must-valgega või hall-valgega karvavärv. Must-valgeid huskysid on ligi 31% Eesti huskyde populatsioonist ja hall-valgega koeri 43 % populatsioonist. Ülejäänud 26 % moodustavad kõik muud värvi siberi huskyd (helepunased, tumepunased, isabella-valged, tricolourid). Seega nö haruldane omadus on mitte just eriti haruldane omadus.
Pruunide silmadega või punase koeraga ei saa näitustel käia - VALE!
Siberi husky standardis on kirjas, et lubatud on kõik värvid mustast valgeni ja et, silmad võivad olla nii pruunid, merevaigukarva kui sinised. Silmad võivad olla ka kahte erinevat värvi ja mõnel koeral on ühes silmas teist värvi laik. Kuna kõik värvid on standardi järgi võrdsed, siis rõhutatakse ka kõikjal, et näituseringis on kõik koerad värvi poolest täiesti võrdsed. Kelgu ees koera värv töö kvaliteeti ei mõjuta ja ei ole ka leitud seost mingite terviseprobleemidega, mis mingile värvivariatsioonile tüüpilised oleksid.
Siniste silmadega koerad on pimedad - VALE!
Siberi huskydel on täiesti normaalne, kui nende simad on sinised, eri värvi või on ühe ja sama silma sees mitu erinevat värvi laiku (pool silma on näiteks pruun ja pool sinine). Siberi huskydel esineda võiv pimedus on tingitud mõnest silmahaigusest nagu PRA, katarakt vms ning see ei sõltu silmavärvist (esinevad sama tihti ka näiteks pruunisilmsetel koertel). Kuna mõned silmahaigused on pärilikud ja siberi huskyde geenibaasis olemas, on paljud riigid kehtestanud aretusnõuetes kohustuslikud silmauuringud. Kutsikat ostes tasub vanemate silmauuringute vastu huvi tunda.
Siberi huskyd on kurjad koerad, eriti veel need siniste silmadega koerad on salakavalad ja õelad - VALE!
Siberi huskyd on väga sõbralikud ja leebed koerad. Kahjuks on aga levinud selline müüt nende koerte kohta nende välimikust tingituna. Ka saab tõenäoliselt siinkohal kurvalt aitäh öelda Disney’le ja tema filmile „Snowdogs“ (Kelgukoerad), kus põnevuse mõttes on kelgukoeri kehastatud kurjade ja salakavalate koertena. Siberi husky iseloom on põhimõtteliselt selle filmis toodud koerte iseloomu vastandiks.
Hundilik välimus ja eriti veel teiste koertega võrreldes ebatüüpilised sinised silmad võivad jätta tõesti kergesti kõheda mulje. Tegelikkuses on tüüpiline siberi husky sõbralikkuse kehastus, kes saab ühtmoodi hästi läbi nii omade kui võõraste, nii koerte kui inimestega. Ühte pereliikmesse jäägitult kiindumine ei ole neile omane, pigem ikka suvalisse vorstitükki käes hoidvasse inimesesse kiindumine kipub olema tüüpilisem näide.
Ka teiste koertega on tüüpilised siberi huskyd altimad hästi läbi saama, kui paljud teised koeratõud. See võimaldabki seda tõugu koeri tüüpilise 12-16 pealise rakendina kelgu ees kasutada ilma suurte tülideta.
Ainult oma jahiinstinkti tõttu ei pruugi siberi husky olla parimates suhetes väiksemate loomadega ja nende tutvustamisel huskyle tuleks alati igaks-juhuks ettevaatlik olla. Hea mõte on kutsikat sotsialiseerida teiste liikidega juba väga väiksest peast.
Siberi husky on pooleldi hunt - VALE!
Siberi huskyde eellaste luustike leiu põhjal, mida arvatakse pärinevat ligikaudu 10 000 aasta tagusest ajast, oli DNA järgi juba siis tegemist Canis Familiaris’e ehk kodukoeraga. Geenitestide järgi on aga siberi husky üks vanimaid ja algupärasemaid koeratõuge, ta on säilinud muutumatuna ja seega ka hundiga segamatuna sadu aastaid. Olgugi, et üks vanimaid ja primitiivsemaid ja ehk ka hundile sarnasemaid koeri, on siberi husky näol tegemist täiesti ehtsa kodukoeraga, kes ei ole rohkem hunt kui näiteks collie või Inglise mastif.
Enamus Eesti huskysid on liiga väiksed, et kelku vedada - VALE!
Siberi huskyl on standardi järgi suurim lubatud kõrgus emastel 56 cm ja isastel 60 cm. Sellised keskmisekasvulised olid juba nende esivanemad, kes elasid veel Siberis. Neid kasutati tavaliselt suure hulgana kelgu ette rakendades pikkade maade läbimiseks väikse raskuse ja hea kiirusega. Väga suurtel koertel, kes on küll muidu tugevamad, ei ole piisavalt vastupidavust ega kiirust, et sellist ülesannet rahuldavalt täita. Suured ja rasked koerad on aeglasemad ja väsivad kiiremini. 10-16 siberi huskyt koos kelgu ees on aga üsna suure veojõuga koerarakend. Ühtlasi on nad ka kiired ja vastupidavad.
Siberi huskyt ei saa koolitada - VALE!
Siberi husky on väga nutikas ja kiire õppija. Tavaliselt on koolitamisel pigem probleem selles, et omanik ei suuda või ei oska oma koera motiveerida piisavalt kaua ühe ja sama igava asjaga tegelema. Seega mitte kunagi ei tohiks uskuda, et koer on liiga rumal, vaid pigem võiks mõelda, et kas see, kelle käes on rihma teine ots, on ehk ise midagi valesti teinud. Kui aga eelkirjeldatud väide pärineb professionaalselt koolitajalt, oleks hea mõte otsida abi mõnelt teiselt koolitajalt. Koolitaja, kes teeb tõugude kohta selliseid äärmuslikke üldistusi, ei saa Sind niikuinii aidata.
Siberi husky tahab kogu aeg kelku vedada ja joosta - VALE!
Võtmesõna on siin - olge mõõdukad. Jooksmine on küll siberi husky jaoks üks lemmiktegevusi, aga kindlasti ei taha ta sellega tegeleda 24/7, vaid ikkagi mõistlikkuse piires. Isegi tippsportlased teevad oma koertele vähemalt ühe päeva nädalas puhkepäevaks. Koerte füüsilist koormust tõstetakse järk-järgult, täpselt nagu inimatleetidelgi. Keegi ei lähe ju diivanilt otse Tartu maratonile - ikka treenitakse tasapisi ennast vajalikku vormi. Koertega on samamoodi. Ja jah, isegi siberi huskydega ;).
Paljusid inimesi kohutab siberi huskyt võttes see mõte, et peab tingimata kelku vedama ja palju koeri võtma. Ühe koera omanikel aga sageli puudub võimalus rakendisporti sellisel kujul harrastada, et kõik osapooled oleksid õnnelikud. Sellisetele inimestele on õnneks lisaks koerakrossile, jalgratta- või suusatajaveole olemas lahenduseks veel miljon muud võimalust kuidas oma koera väsitada. Olgu selleks siis lihtsalt matkad looduses, kuulekuskoolitus, agility, jäljeajamine või midagi veel hoopis lahedamat. Kõige tähtsam on, et teil oleks koos lõbus!
Tubastes tingimustes ei ole võimalik siberi huskyt pidada - VALE!
Suhteliselt levinud müüt isegi kasvatajate seas. Huskyd on seltskonnalõvid ja tegelikult on toas peetaval koeral elu juba ainuüksi sellepärast huvitavam,et tema saab keskmiselt kolm korda päevas iga päev jalutuskäike tehes oma peremehega kvaliteetaega veeta. Ka vabal ajal võib ta tulla igal suvalisel hetkel paitamist või tähelepanu nuruma. Toakoera omaniku jaoks ei eksisteeri sellist võimalust, et „Oi, täna on kole ilm, täna me välja jalutama ei lähe“. Üksik husky on igavlev ja õnnetu. Sellepärast kipuvad just aias päevad läbi tegevusetult üksi aega surnuks löövad huskyd oma omanikele peavalu põhjustama. Husky kasvatamisel on tegelemine tähtsam, kui elukeskkond.
Eesti kliimas ei ole võimalik siberi huskyt pidada - VALE!
Siberi husky topeltkarv toimib nii soojendaja, kui jahutajana (umbes nagu beduiinid käivad 40 kraadise kuumaga kõrbes paksudes riietes, et päike ei kõrvetaks), seetõttu ei tasu suvel oma huskyl karvu maha ajada- teete karuteene.
Nagu juba eespool juttu oli, elab Eestis päris palju huskysid. Loomulikult tuleb palavatel suvepäevadel hoolitseda selle eest, et koeral oleks alati võimalus olla varjus. Värske vesi peab olema alati käepärast ja füüsilise trenn tuleb palaval ajal ära jätta. Samuti ei tohiks koera jätta kauaks üksi autosse, seda ka mitte lahtiste akendega. Kui kõigist neist olulistest tingimustest kinni pidada, siis ei tohiks olla mingit põhjust, miks siin Eesti kliimas ühel huskyl oluliselt halvem oleks kui kusagil Siberi avarustes umbes samasuguse suvekuumaga. Siberi huskyd elavad edukalt Eestist palju soojematel mandritel ja maades nagu Aafrika, Austraalia või Lõuna-Ameerika.
Siberi huskyd on eriti haruldased koerad - VALE!
Eestis on 2011. aasta alguse seisuga registreeritud 217 koera. Viimastel aastatel on Eestis igal aastal sündinud mitu uut pesakonda husky kutsikaid. 2010. aastal oli neid juba kokku suisa 9. Välismaa tõukoerte populaarsuse edetabelites on siberi husky küll mitte esikümne seas aga tavaliselt ikka kuskil 11.-20. kohal, seega on tegu küllaltki populaarse ja levinud koeratõuga.
Siniste silmadega must-valged huskyd on veel eriti-eriti haruldased - VALE!
Tegelikult on vastupidi. 1970ndatel aastatel sai tõug maailmas tuntuks just tänu kuulsatele siniste silmadega iirisemustrilistele koertele ja enamus kutsikatahtjaid sageli just selliseid ka otsivad. Kus on nõudlust, seal on alati müüjaid. Tihti aga võib just aretuses vaid teatud konkreetsetele populaarsetele välimikuomadustele panustamise tõttu kannatada koerte üldine kvaliteet, sest muud omadused on jäänud aretuses sekundaarseks või ei ole neile üldse tähelepanu pööratud. Kõige populaarsem karvavärvus, mida sageli otsitakse huskyde puhul siniste silmade juurde on kas must-valgega või hall-valgega karvavärv. Must-valgeid huskysid on ligi 31% Eesti huskyde populatsioonist ja hall-valgega koeri 43 % populatsioonist. Ülejäänud 26 % moodustavad kõik muud värvi siberi huskyd (helepunased, tumepunased, isabella-valged, tricolourid). Seega nö haruldane omadus on mitte just eriti haruldane omadus.
Pruunide silmadega või punase koeraga ei saa näitustel käia - VALE!
Siberi husky standardis on kirjas, et lubatud on kõik värvid mustast valgeni ja et, silmad võivad olla nii pruunid, merevaigukarva kui sinised. Silmad võivad olla ka kahte erinevat värvi ja mõnel koeral on ühes silmas teist värvi laik. Kuna kõik värvid on standardi järgi võrdsed, siis rõhutatakse ka kõikjal, et näituseringis on kõik koerad värvi poolest täiesti võrdsed. Kelgu ees koera värv töö kvaliteeti ei mõjuta ja ei ole ka leitud seost mingite terviseprobleemidega, mis mingile värvivariatsioonile tüüpilised oleksid.
Siniste silmadega koerad on pimedad - VALE!
Siberi huskydel on täiesti normaalne, kui nende simad on sinised, eri värvi või on ühe ja sama silma sees mitu erinevat värvi laiku (pool silma on näiteks pruun ja pool sinine). Siberi huskydel esineda võiv pimedus on tingitud mõnest silmahaigusest nagu PRA, katarakt vms ning see ei sõltu silmavärvist (esinevad sama tihti ka näiteks pruunisilmsetel koertel). Kuna mõned silmahaigused on pärilikud ja siberi huskyde geenibaasis olemas, on paljud riigid kehtestanud aretusnõuetes kohustuslikud silmauuringud. Kutsikat ostes tasub vanemate silmauuringute vastu huvi tunda.
Siberi huskyd on kurjad koerad, eriti veel need siniste silmadega koerad on salakavalad ja õelad - VALE!
Siberi huskyd on väga sõbralikud ja leebed koerad. Kahjuks on aga levinud selline müüt nende koerte kohta nende välimikust tingituna. Ka saab tõenäoliselt siinkohal kurvalt aitäh öelda Disney’le ja tema filmile „Snowdogs“ (Kelgukoerad), kus põnevuse mõttes on kelgukoeri kehastatud kurjade ja salakavalate koertena. Siberi husky iseloom on põhimõtteliselt selle filmis toodud koerte iseloomu vastandiks.
Hundilik välimus ja eriti veel teiste koertega võrreldes ebatüüpilised sinised silmad võivad jätta tõesti kergesti kõheda mulje. Tegelikkuses on tüüpiline siberi husky sõbralikkuse kehastus, kes saab ühtmoodi hästi läbi nii omade kui võõraste, nii koerte kui inimestega. Ühte pereliikmesse jäägitult kiindumine ei ole neile omane, pigem ikka suvalisse vorstitükki käes hoidvasse inimesesse kiindumine kipub olema tüüpilisem näide.
Ka teiste koertega on tüüpilised siberi huskyd altimad hästi läbi saama, kui paljud teised koeratõud. See võimaldabki seda tõugu koeri tüüpilise 12-16 pealise rakendina kelgu ees kasutada ilma suurte tülideta.
Ainult oma jahiinstinkti tõttu ei pruugi siberi husky olla parimates suhetes väiksemate loomadega ja nende tutvustamisel huskyle tuleks alati igaks-juhuks ettevaatlik olla. Hea mõte on kutsikat sotsialiseerida teiste liikidega juba väga väiksest peast.
Siberi husky on pooleldi hunt - VALE!
Siberi huskyde eellaste luustike leiu põhjal, mida arvatakse pärinevat ligikaudu 10 000 aasta tagusest ajast, oli DNA järgi juba siis tegemist Canis Familiaris’e ehk kodukoeraga. Geenitestide järgi on aga siberi husky üks vanimaid ja algupärasemaid koeratõuge, ta on säilinud muutumatuna ja seega ka hundiga segamatuna sadu aastaid. Olgugi, et üks vanimaid ja primitiivsemaid ja ehk ka hundile sarnasemaid koeri, on siberi husky näol tegemist täiesti ehtsa kodukoeraga, kes ei ole rohkem hunt kui näiteks collie või Inglise mastif.
Enamus Eesti huskysid on liiga väiksed, et kelku vedada - VALE!
Siberi huskyl on standardi järgi suurim lubatud kõrgus emastel 56 cm ja isastel 60 cm. Sellised keskmisekasvulised olid juba nende esivanemad, kes elasid veel Siberis. Neid kasutati tavaliselt suure hulgana kelgu ette rakendades pikkade maade läbimiseks väikse raskuse ja hea kiirusega. Väga suurtel koertel, kes on küll muidu tugevamad, ei ole piisavalt vastupidavust ega kiirust, et sellist ülesannet rahuldavalt täita. Suured ja rasked koerad on aeglasemad ja väsivad kiiremini. 10-16 siberi huskyt koos kelgu ees on aga üsna suure veojõuga koerarakend. Ühtlasi on nad ka kiired ja vastupidavad.
Siberi huskyt ei saa koolitada - VALE!
Siberi husky on väga nutikas ja kiire õppija. Tavaliselt on koolitamisel pigem probleem selles, et omanik ei suuda või ei oska oma koera motiveerida piisavalt kaua ühe ja sama igava asjaga tegelema. Seega mitte kunagi ei tohiks uskuda, et koer on liiga rumal, vaid pigem võiks mõelda, et kas see, kelle käes on rihma teine ots, on ehk ise midagi valesti teinud. Kui aga eelkirjeldatud väide pärineb professionaalselt koolitajalt, oleks hea mõte otsida abi mõnelt teiselt koolitajalt. Koolitaja, kes teeb tõugude kohta selliseid äärmuslikke üldistusi, ei saa Sind niikuinii aidata.
Siberi husky tahab kogu aeg kelku vedada ja joosta - VALE!
Võtmesõna on siin - olge mõõdukad. Jooksmine on küll siberi husky jaoks üks lemmiktegevusi, aga kindlasti ei taha ta sellega tegeleda 24/7, vaid ikkagi mõistlikkuse piires. Isegi tippsportlased teevad oma koertele vähemalt ühe päeva nädalas puhkepäevaks. Koerte füüsilist koormust tõstetakse järk-järgult, täpselt nagu inimatleetidelgi. Keegi ei lähe ju diivanilt otse Tartu maratonile - ikka treenitakse tasapisi ennast vajalikku vormi. Koertega on samamoodi. Ja jah, isegi siberi huskydega ;).
Paljusid inimesi kohutab siberi huskyt võttes see mõte, et peab tingimata kelku vedama ja palju koeri võtma. Ühe koera omanikel aga sageli puudub võimalus rakendisporti sellisel kujul harrastada, et kõik osapooled oleksid õnnelikud. Sellisetele inimestele on õnneks lisaks koerakrossile, jalgratta- või suusatajaveole olemas lahenduseks veel miljon muud võimalust kuidas oma koera väsitada. Olgu selleks siis lihtsalt matkad looduses, kuulekuskoolitus, agility, jäljeajamine või midagi veel hoopis lahedamat. Kõige tähtsam on, et teil oleks koos lõbus!
Tubastes tingimustes ei ole võimalik siberi huskyt pidada - VALE!
Suhteliselt levinud müüt isegi kasvatajate seas. Huskyd on seltskonnalõvid ja tegelikult on toas peetaval koeral elu juba ainuüksi sellepärast huvitavam,et tema saab keskmiselt kolm korda päevas iga päev jalutuskäike tehes oma peremehega kvaliteetaega veeta. Ka vabal ajal võib ta tulla igal suvalisel hetkel paitamist või tähelepanu nuruma. Toakoera omaniku jaoks ei eksisteeri sellist võimalust, et „Oi, täna on kole ilm, täna me välja jalutama ei lähe“. Üksik husky on igavlev ja õnnetu. Sellepärast kipuvad just aias päevad läbi tegevusetult üksi aega surnuks löövad huskyd oma omanikele peavalu põhjustama. Husky kasvatamisel on tegelemine tähtsam, kui elukeskkond.
Eesti kliimas ei ole võimalik siberi huskyt pidada - VALE!
Siberi husky topeltkarv toimib nii soojendaja, kui jahutajana (umbes nagu beduiinid käivad 40 kraadise kuumaga kõrbes paksudes riietes, et päike ei kõrvetaks), seetõttu ei tasu suvel oma huskyl karvu maha ajada- teete karuteene.
Nagu juba eespool juttu oli, elab Eestis päris palju huskysid. Loomulikult tuleb palavatel suvepäevadel hoolitseda selle eest, et koeral oleks alati võimalus olla varjus. Värske vesi peab olema alati käepärast ja füüsilise trenn tuleb palaval ajal ära jätta. Samuti ei tohiks koera jätta kauaks üksi autosse, seda ka mitte lahtiste akendega. Kui kõigist neist olulistest tingimustest kinni pidada, siis ei tohiks olla mingit põhjust, miks siin Eesti kliimas ühel huskyl oluliselt halvem oleks kui kusagil Siberi avarustes umbes samasuguse suvekuumaga. Siberi huskyd elavad edukalt Eestist palju soojematel mandritel ja maades nagu Aafrika, Austraalia või Lõuna-Ameerika.
