Tervis
Siberi husky on paljude tänapäeval teadaolevate koeratõugude seas üks tervemaid, kuid tedagi kummitavad mõningad tervisemured. Pärilikest haigustest enim esineb siberi huskydel silmahaigustest pärilik hallkae, sarvkesta puudulikkus ja PRA, liigesehaigustest puusaliigese düsplaasia ja närvisüsteemihaigustest epilepsia. Kuigi suur osa populatsioonist on jäänud neist haigustest puutumata, on see tõenäoliselt tänu veokoertega töötavate inimeste karmile aretusvalikule- haigete koerte kasutamist töös ja aretuses välditi hoolikalt. Selleks, et senine töö tühja ei jookseks on ka tänapäeval elementaarne nende haiguste kandjate kasutuse vältimine aretuses. Lisaks eelnimetatud haigustele esineb siberi huskyde hulgas ka mõningaid tõule omaseid spetsiifilisemat laadi haigusi ja anomaaliaid nagu tsingipuudulikkus, paksu karva all hauduma läinud nahale tekkiv nn hotspot, karvanääpsu arengu anomaalia jne.
NB! Suurbritannia Siberi Husky Klubi poolt on väljastatud hoiatus, et siberi huskyd võivad reageerida halvasti mõningatele narkoosiainetele ja ravimitele oma suhteliselt aeglase ainevahetuse ja keha vähese loomuliku rasvasuse tõttu. See hoiatus on kindlasti tõsiselt võetav, ning seetõttu oleks hea mõte enne võimalikke operatsioone sellest asjaolust oma veterinaari ka teavitada.
Eesti Siberi Husky Ühingu poolt koostatud aretuserinõetes (hetkel kehtetu dokument, 2013) on märgitud esineda võivate levinumate pärilike haigustena ära koertel esinevad pärilikud silmahaigused, puusaliigese düsplaasia ja epilepsia. Nende osas on soovituslik oma koera enne aretuses kasutamist testida. Siberi huskydel võib aga esineda ka muid haigusi, mõned neist lausa eluohtlikud. Selleks, et hoida püsivalt madalal tõu üleüldist pärilike haiguste esinemise taset, peaks olema enesest mõistetav igasuguste teadaolevalt haigete koerte kasutuse välistamine aretuses. Samuti peaks olema võimalike kandjate kasutamine aretuses hästi argumenteeritud. Suurepärane keskmine tervis ja pikk eluiga ei tule iseenesest ning sellesse ei tohiks kindlasti ka suhtuda nagu millessegi iseenesestmõistetavasse. Lihtsast teadmatusest ja ükskõiksusest tavaliselt kõik halvad asjad alguse saavadki.
Järgnevalt on välja toodud siberi huskyde seas levinuimad haigused ja anomaaliad:
SILMAHAIGUSED
Siberi huskyde seas on levinuim silmahaigus pärilik katarakt, mille järel teisel kohal on sarvkesta puudulikkus ja kolmandal PRA. 1999 aastal Ameerika Veterinaarsete silmaarstide kolledžis tehtud uuringu järgi, milles osales 1345 siberi huskyt, esines 107 koeral (8%) pärilikku katarakti, 44 koeral sarvkesta puudulikkust (3%) ja 4 koeral PRAd (vähem kui 1 %). Siberi huskyde seas on täheldatud tuntumatest silmahaigustest veel ka glaukoomi , entroopiumi ja pannuse esinemist. Silmahaigustest koertel üldisemalt saab lugeda siin , autoriks Eesti Kennelliidu poolt tunnustatud koerte silmaarst Ülle Kell.
Pärilik Katarakt
Sümptomiks on läätse hägunemine või läbipaistvuse kadumine suuremal või vähemal määral. Juhul, kui katarakt haarab mõlema silma terve läätse, on loom pime. Osalise kae puhul võib nägemine mingis osas olla säilinud. Päriliku hallkae puhul esineb kae mõlemas silmas, kuid teises silmas võib ta tihti välja lüüa alles paar kuud hiljem. Noortel koertel esinev pärilik hallkae ehk katarakt tundub olevat leivinuim pärilik silmahaigus siberi huskyde seas. Siberi huskydel esinev pärilik katarakt paikneb üldiselt läätse tagumises osas. DNA uuringud viitavad, et pärilik katarakt võib päranduda retsessiivsel teel.
Loe siit pikemalt... (inglise keeles)
Sarvkesta puudulikkus
Sarvkesta puudulikkus mõjutab sarvkesta välimist läbipaistvat osa silmamunas. Selle häirega siberi huskydel esineb tavaliselt ebanormaalne lipiidide hulk silma selge sarvkestaga osas, mille tulemuseks on hägune või kristalliline läbipaistmatus. Sarvkesta puudulikkuse suhtes on vastuvõtlikumad noored täiskasvanud koerad ning emastel esineb seda tihedamini kui isastel koertel. Selle haiguse tagajärjel saab koera silmanägemine tavaliselt mõjutatud ning täielikult toimivat ravi haigusele ei ole tänaseks veel leitud. Uuringud viitavad, et tegemist on arvatavasti retsessiivselt päranduva haigusega.
Loe siit pikemalt... (inglise keeles)
Progresseeruv võrkkesta atroofia (PRA)
Progresseeruv võrkkesta atroofia on võrkkesta nägemisrakkude degeneratiivne haigus, mis lõpeb pimedaksjäämisega. Esimeseks märgiks on kanapimedus, laienenud pupillid, tavalisest suurem silmade läikivus. Siberi huskyde puhul on tegemist arvatavasti sooga seotud retsessiivse omadusega, samas kui teistel tõugudel on tegu peamiselt autosoomse retsessiivse tunnusega. See tähendab, et kuna haigus pärandub huskydel x kromosoomi kaudu, ei pruugi emastel koeratel neil esineva kahe x kromosoomi tõttu alati haigus väljenduda, kuigi nad võivad olla samal ajal ikkagi haiguse kandjad (üks nende x kromosoomidest on PRA kandja). Kuna isastel koertel on aga x ja y kromosoomid, siis alati kui x kromosoomiga kaasneb PRA on nad lisaks haiguse kandjaks olemisele ka ise haiged.
Loe siit pikemalt...
Glaukoom
Glaukoom (roheline kae) on haigus, mille puhul suureneb koera silma siserõhk, tekitades silmasiseselt suuri kahjustusi, mille tagajärjeks võib olla koera pimedaks jäämine. Silma siserõhu tõusu põhjustavad häired silma vesivedeliku liikumises, mis võivad olla tingitud sarvkesta-iirise filtratsiooninurga arengu häiretest. Teisest glaukoomi võib põhjustada ka huskydel harvem esinev silmahaigus PHTVL/PHPV. Glaukoomiga koer kannatab väga tugevate valude all ning pimedaks jäämine võib kaasneda juba 24 tunni järel, seetõttu tuleks vähimagi kahtluse korral (silma punetamine on üks sümptomeid) kiiremas korras arsti juurde minna. Tänapäeval tõhus ja kindlalt toimiv ravi haigusele puudub.
Loe siit pikemalt... (inglise keeles)
Krooniline pindmine keratiit (Pannus)
Krooniline pindmine keratiit ehk pannus on koertel esinev sarvkesta põletikuline haigus, mida vahel on leitud ka siberi huskydel. Rakusisene muutus leiab aset, kui sarvkestale tekivad veresooned ja armkude. Immuunsüsteem leiab, et see muutus on ebanormaalne, mille tulemuseks on immuunsüsteemi poolne rünnak, nagu oleks sarvkesta puhul tegemist võõrkehaga. Kui kogu sarvkesta pind on muutustest haaratud, võib tulemuseks olla koera pimedaks jäämine.
Loe siit pikemalt... (inglise keeles)
Entroopium
Vahel ka Siberi huskydel esinev välimikudefekt, millele on omane ühe või mõlema silmalau keerdumine sissepoole, põhjustades silmale ärritust (ripsmed hõõruvad vastu silmamuna). Pärandub tõenäoliselt mitme geeni koosmõjul (sõltuvalt naha rohkuesest näos, silmalaugude ehitusest, peakujust jne). Raskematel juhtudel on vajalik koera silmalau opereerimine. Haigus võib koerale palju ebamugavust ja valu põhjustada.
Loe siit pikemalt...
MUUD HAIGUSED JA ANOMAALIAD
Muudest haigustest on siberi huskyde seas levinumad järgnevad haigused ja häired, ohtlikemad ja tõsistemate tagajärgedega on nende hulgast vähkkasvajad, epilepsia, puusaliigese düsplaasia ja kilpnäärme alatalitlus. Ülejäänud variantide puhul on täielik taastumine kindlam ja oma tülikusest hoolimata on tegemist kergemate probleemidega.
Puusaliigese düsplaasia
Koeral on valesti kulunud puusaliiges. Liigese pideva kasutamise järel muutub see üha lahtisemaks, kulub ebanormaalselt ja võib muutuda artriitiliseks. Puusaliigese düsplaasiaga koerad kõnnivad tihti omapärasel moel ja kipuvad istuma mõlemad jalad ühel pool keha. Puusaliigese düsplaasia, nagu ka teised liigesehaigused, seab piirangud koerte kasutamisele kelgukoerana ning kuna puusaliigese düsplaasia on ühtlasi ka levinuimaks liigesehaiguseks siberi huskyde seas on soovitav vältida haigete koerte kasutamist aretuses.
Loe siit pikemalt...
Epilepsia
Epilepsia on neuroloogiline häire, millele on iseloomulikud ootamatud korduvad muskulatuursed, sensoorsed või psüühilised atakid koos või ilma teadvuse kaotuse või äkiliste krampideta. Epilepsiat on keeruline diagnoosida, võimatu täielikult välja ravida ja tegemist on koertele väga palju vaevusi põhjustava haigusega. Lisaks kaasneb selle haigusega palju valu ja psühholoogilist pinget haigestunud koerte omanike jaoks. Sellest tulenevalt on soovitav mitte aretuses kasutada ükskõik milliste regulaarsete krampide all kannatavaid koeri. Kuigi tegemist on ühe hirmsama haigusega koera ja omaniku jaoks, on õnneks tänapäeval olemas ravimid, mille igapäevasel tarbimisel on paljudel haiguse all kannatavatel koertel võimalik enam-vähem normaalset elu elada. Tähelepanu tuleks ka pöörata asjaolule, et kõik koeral esinevad krambihood ei pruugi alati olla epilepsiahood. Krambid on ka paljude haiguste või mürgitusseisundite kõrvalsümptomiks.
Loe siit pikemalt...
Vähkkasvaja
Koera keha mingis piirkonnas hakkavad rakud kontrollimatult produtseeruma moodustades selgepiirilise või ebakorrapärase kujuga moodustise, mille ülalpidamiseks kulutab keha üha rohkem ressurssi tingides organismi seisundi nõrgenemise või hääbumise. Vähkkasvaja võib areneda väga kiiresti, kuid võib ka suureneda aeglaselt pika perioodi jooksul. Tihti võib vähkkasvaja kujuneda krooniliseks, mistõttu uus kasvaja võib tekkida pärast vana eemaldamist kas uude või vanasse kohta. Vähkkasvaja on tänapäeval siberi huskyde seas kujunenud levinuimaks surmapõhjuseks. Suurima riskifaktoriga kehapiirkonnad on suguorganid. Haigusele on vastuvõtlikemad ebatiinuse all kannatavad emased koerad ja eakad koerad. Mõned allikad viitavad, et on olemas mõningane seos koera toidu ja vähkkasvajate tekkimise vahel.
Loe siit pikemalt...
Kilpnäärme alatalitlus
Koerte seas levinuim sisenõrenäärme häire. Kilpnääre ei erita normaalseid koguseid türoksiinihormooni. Tüüpiline märk kilpnäärme alatalitlusest on kaalukasv ka väikeste toidukoguste juures, karva puudumine ja karvakaotus. Enamus kilpnäärme alatalitsusega koerad on loiud, eelistavad sooja keskkonda ja kannatavad vähe füüsilist koormust. Kilpnäärme alatalitluse diagnoosiga koerad peavad kogu ülejäänud elu sööma regulaarselt tablette, et tagada neile enam-vähem normaalset elukvaliteeti.
Loe siit pikemalt... (inglise keeles)
Krüptorhism e. peitmunandilisus
Üks või mõlemad munandid ei ole laskunud munandikottidesse vaid püsivad kõhuõõnes. Kuna spermitsiidid saavad tekkida vaid madalatel temperatuuridel ja kõhuõõnes on temperatuur suhteliselt kõrge, on täieliku krüptorhismiga koerad steriilsed. Monorhismiga koertel asub ainult üks munand munandikotis, teine püsib kõhuõõnes. Need koerad võivad saada järglasi, kuid kuna tegu on päriliku omadusega ei ole lubatud nende koerte aretuses kasutamine. Üldiselt on soovitav peitmunandilisusega koerad kastreerida, kuna kõhuõõnde jäänud kärbunud munandil on kõrgendatud oht areneda edasi kasvajaliseks. Vastavalt The Siberian Husky Health Foundation'i poolt läbiviidud uuringule esineb peitmunandilisust lausa 14% isastel siberi huskydel.
Tsingipuudulikkus (Zinc Responsive Dermatosis; Zinc Deficiency)
Haiguse kulg algab hallikaspruunide koorikuga kaetud kihtide tekkimisega nahale. Järgneb karvakaotus nende kohtade ümber ja lõppjärgus tekivad punased avatud nahahaavandid, peamiselt mokkade, lõua, silmalaugude juures, kuid võib esineda ka jalgadel, kandadel või küünarnukkidel. Levinud häire eelpuberteedieas siberi huskyde ja alaska malamuutide seas. Arvatakse, et siin on olemas seos sellega, et arktilised tõud on ajalooliselt olnud peamiselt kõrge tsingisisaldusega kalast koosneval dieedil ning tavalisest koeratoidust ei saa nad piisavat kogust tsinki kätte. Kahtluse korral tuleks rääkida sel teemal oma veterinaariga ja vajadusel suurendada tsingisisaldust koera toidus. Ilma veterinaariga konsulteerimata ei ole mõistlik mõte omaalgatuslikult tsingi osakaaluga koera toidus katsetada.
Loe siit pikemalt... (inglise keeles)
Hotspot
Leemetav nahaekseem hotspot on tavaliselt bakteriaalset päritolu nahahaigus. Siberi huskysid vaevab enim paksu karva alla kogunenud vee tagajärel naha haudumamineku tagajärjel tekkiv ekseem. Üldiselt on levinum hotspot nõrgenenud immuunsüsteemiga koertel ja vanematel koertel. Haiguse märkamine selle algstaadiumis on keeruline, kuna tiheda aluskarva alla tekkivaid kriimustusi ja haavandite algeid on raske märgata. Kui ekseem juba välja arenenud on ja sügelema hakkab, on liiga hilja- tavaliselt on siis haavand juba üsna suur ning selle ümbert tuleb karv eemaldada. Karva eemaldamine tuleb teostada nakkuskolde levimise vältimiseks võimalikult kiiresti ja nii, et karvata jääks ka umbes sentimeetri ulatuses tervet nahka haava ümber. Mõnel juhul piisab karva eemaldamisest ja haava pinna puhastamisest, kuid raskematel juhtudel tuleb pöörduda veterinaari poole ja lasta koeral läbida antibiootikumi kuur. Hotspot on suurmaks nuhtluseks tõenäoliselt regulaarsetele näitusekülastajate jaoks, eriti kui haigus muutub krooniliseks. Kuna huskysid trimmida ei ole lubatud, ei ole paljaks aetud laiguga koeraga näitustele asja.
Loe siit pikemalt...
Karvanääpsu düsplaasia (hair follicular dysplasia)
Siberi huskyde ja alaska malamuutide seas levib spetsiifilist tüüpi karvanääpsu düsplaaasia, mis väljendub umbes kolme-nelja kuu vanuses, malamuutide puhul vahel ka hiljem. Kattekarvade tüvi murdub ja aja jooksul kattekarvad langevad välja. Kasukas koosneb lõpuks peamiselt kuivast aluskarvast, mis muutub värvilt punakaks. Kuna haigust esineb suhteliselt harva, ei ole seda ka väga palju uuritud ning ei ole teada mis seda põhjustab või kuidas seda ravida. Mõnedes allikates on kahtlustatud seost suguhormoonidega, kuna koerte viljatustamise järel on karvastruktuur taas normaliseerunud. Samas mõnede teiste kogemuste järgi on see normaliseerumine olnud ajutist laadi ja mõne kuu möödudes on koera karv jälle endiseks muutunud. Koera üleüldist heaolu ei paista haigus mõjutavat.
Loe siit pikemalt... (inglise keeles)
Emma Viides 2011
Kasutatud materjalid lisaks eelviidatutele:
The New Complete Siberian Husky – Michael Jennings & Lorna Demidoff
The Siberian Husky: Live the Adventure – Margaret A. Koelher
The Complete Siberian Husky – Chris Kisko, Caroline Kisko, Simon Luxmoore, Sheila Luxmoore
www.shca.org/shcahp4d.htm
www.vargevass.com/websiberian/engels/breed/health.html
NB! Suurbritannia Siberi Husky Klubi poolt on väljastatud hoiatus, et siberi huskyd võivad reageerida halvasti mõningatele narkoosiainetele ja ravimitele oma suhteliselt aeglase ainevahetuse ja keha vähese loomuliku rasvasuse tõttu. See hoiatus on kindlasti tõsiselt võetav, ning seetõttu oleks hea mõte enne võimalikke operatsioone sellest asjaolust oma veterinaari ka teavitada.
Eesti Siberi Husky Ühingu poolt koostatud aretuserinõetes (hetkel kehtetu dokument, 2013) on märgitud esineda võivate levinumate pärilike haigustena ära koertel esinevad pärilikud silmahaigused, puusaliigese düsplaasia ja epilepsia. Nende osas on soovituslik oma koera enne aretuses kasutamist testida. Siberi huskydel võib aga esineda ka muid haigusi, mõned neist lausa eluohtlikud. Selleks, et hoida püsivalt madalal tõu üleüldist pärilike haiguste esinemise taset, peaks olema enesest mõistetav igasuguste teadaolevalt haigete koerte kasutuse välistamine aretuses. Samuti peaks olema võimalike kandjate kasutamine aretuses hästi argumenteeritud. Suurepärane keskmine tervis ja pikk eluiga ei tule iseenesest ning sellesse ei tohiks kindlasti ka suhtuda nagu millessegi iseenesestmõistetavasse. Lihtsast teadmatusest ja ükskõiksusest tavaliselt kõik halvad asjad alguse saavadki.
Järgnevalt on välja toodud siberi huskyde seas levinuimad haigused ja anomaaliad:
SILMAHAIGUSED
Siberi huskyde seas on levinuim silmahaigus pärilik katarakt, mille järel teisel kohal on sarvkesta puudulikkus ja kolmandal PRA. 1999 aastal Ameerika Veterinaarsete silmaarstide kolledžis tehtud uuringu järgi, milles osales 1345 siberi huskyt, esines 107 koeral (8%) pärilikku katarakti, 44 koeral sarvkesta puudulikkust (3%) ja 4 koeral PRAd (vähem kui 1 %). Siberi huskyde seas on täheldatud tuntumatest silmahaigustest veel ka glaukoomi , entroopiumi ja pannuse esinemist. Silmahaigustest koertel üldisemalt saab lugeda siin , autoriks Eesti Kennelliidu poolt tunnustatud koerte silmaarst Ülle Kell.
Pärilik Katarakt
Sümptomiks on läätse hägunemine või läbipaistvuse kadumine suuremal või vähemal määral. Juhul, kui katarakt haarab mõlema silma terve läätse, on loom pime. Osalise kae puhul võib nägemine mingis osas olla säilinud. Päriliku hallkae puhul esineb kae mõlemas silmas, kuid teises silmas võib ta tihti välja lüüa alles paar kuud hiljem. Noortel koertel esinev pärilik hallkae ehk katarakt tundub olevat leivinuim pärilik silmahaigus siberi huskyde seas. Siberi huskydel esinev pärilik katarakt paikneb üldiselt läätse tagumises osas. DNA uuringud viitavad, et pärilik katarakt võib päranduda retsessiivsel teel.
Loe siit pikemalt... (inglise keeles)
Sarvkesta puudulikkus
Sarvkesta puudulikkus mõjutab sarvkesta välimist läbipaistvat osa silmamunas. Selle häirega siberi huskydel esineb tavaliselt ebanormaalne lipiidide hulk silma selge sarvkestaga osas, mille tulemuseks on hägune või kristalliline läbipaistmatus. Sarvkesta puudulikkuse suhtes on vastuvõtlikumad noored täiskasvanud koerad ning emastel esineb seda tihedamini kui isastel koertel. Selle haiguse tagajärjel saab koera silmanägemine tavaliselt mõjutatud ning täielikult toimivat ravi haigusele ei ole tänaseks veel leitud. Uuringud viitavad, et tegemist on arvatavasti retsessiivselt päranduva haigusega.
Loe siit pikemalt... (inglise keeles)
Progresseeruv võrkkesta atroofia (PRA)
Progresseeruv võrkkesta atroofia on võrkkesta nägemisrakkude degeneratiivne haigus, mis lõpeb pimedaksjäämisega. Esimeseks märgiks on kanapimedus, laienenud pupillid, tavalisest suurem silmade läikivus. Siberi huskyde puhul on tegemist arvatavasti sooga seotud retsessiivse omadusega, samas kui teistel tõugudel on tegu peamiselt autosoomse retsessiivse tunnusega. See tähendab, et kuna haigus pärandub huskydel x kromosoomi kaudu, ei pruugi emastel koeratel neil esineva kahe x kromosoomi tõttu alati haigus väljenduda, kuigi nad võivad olla samal ajal ikkagi haiguse kandjad (üks nende x kromosoomidest on PRA kandja). Kuna isastel koertel on aga x ja y kromosoomid, siis alati kui x kromosoomiga kaasneb PRA on nad lisaks haiguse kandjaks olemisele ka ise haiged.
Loe siit pikemalt...
Glaukoom
Glaukoom (roheline kae) on haigus, mille puhul suureneb koera silma siserõhk, tekitades silmasiseselt suuri kahjustusi, mille tagajärjeks võib olla koera pimedaks jäämine. Silma siserõhu tõusu põhjustavad häired silma vesivedeliku liikumises, mis võivad olla tingitud sarvkesta-iirise filtratsiooninurga arengu häiretest. Teisest glaukoomi võib põhjustada ka huskydel harvem esinev silmahaigus PHTVL/PHPV. Glaukoomiga koer kannatab väga tugevate valude all ning pimedaks jäämine võib kaasneda juba 24 tunni järel, seetõttu tuleks vähimagi kahtluse korral (silma punetamine on üks sümptomeid) kiiremas korras arsti juurde minna. Tänapäeval tõhus ja kindlalt toimiv ravi haigusele puudub.
Loe siit pikemalt... (inglise keeles)
Krooniline pindmine keratiit (Pannus)
Krooniline pindmine keratiit ehk pannus on koertel esinev sarvkesta põletikuline haigus, mida vahel on leitud ka siberi huskydel. Rakusisene muutus leiab aset, kui sarvkestale tekivad veresooned ja armkude. Immuunsüsteem leiab, et see muutus on ebanormaalne, mille tulemuseks on immuunsüsteemi poolne rünnak, nagu oleks sarvkesta puhul tegemist võõrkehaga. Kui kogu sarvkesta pind on muutustest haaratud, võib tulemuseks olla koera pimedaks jäämine.
Loe siit pikemalt... (inglise keeles)
Entroopium
Vahel ka Siberi huskydel esinev välimikudefekt, millele on omane ühe või mõlema silmalau keerdumine sissepoole, põhjustades silmale ärritust (ripsmed hõõruvad vastu silmamuna). Pärandub tõenäoliselt mitme geeni koosmõjul (sõltuvalt naha rohkuesest näos, silmalaugude ehitusest, peakujust jne). Raskematel juhtudel on vajalik koera silmalau opereerimine. Haigus võib koerale palju ebamugavust ja valu põhjustada.
Loe siit pikemalt...
MUUD HAIGUSED JA ANOMAALIAD
Muudest haigustest on siberi huskyde seas levinumad järgnevad haigused ja häired, ohtlikemad ja tõsistemate tagajärgedega on nende hulgast vähkkasvajad, epilepsia, puusaliigese düsplaasia ja kilpnäärme alatalitlus. Ülejäänud variantide puhul on täielik taastumine kindlam ja oma tülikusest hoolimata on tegemist kergemate probleemidega.
Puusaliigese düsplaasia
Koeral on valesti kulunud puusaliiges. Liigese pideva kasutamise järel muutub see üha lahtisemaks, kulub ebanormaalselt ja võib muutuda artriitiliseks. Puusaliigese düsplaasiaga koerad kõnnivad tihti omapärasel moel ja kipuvad istuma mõlemad jalad ühel pool keha. Puusaliigese düsplaasia, nagu ka teised liigesehaigused, seab piirangud koerte kasutamisele kelgukoerana ning kuna puusaliigese düsplaasia on ühtlasi ka levinuimaks liigesehaiguseks siberi huskyde seas on soovitav vältida haigete koerte kasutamist aretuses.
Loe siit pikemalt...
Epilepsia
Epilepsia on neuroloogiline häire, millele on iseloomulikud ootamatud korduvad muskulatuursed, sensoorsed või psüühilised atakid koos või ilma teadvuse kaotuse või äkiliste krampideta. Epilepsiat on keeruline diagnoosida, võimatu täielikult välja ravida ja tegemist on koertele väga palju vaevusi põhjustava haigusega. Lisaks kaasneb selle haigusega palju valu ja psühholoogilist pinget haigestunud koerte omanike jaoks. Sellest tulenevalt on soovitav mitte aretuses kasutada ükskõik milliste regulaarsete krampide all kannatavaid koeri. Kuigi tegemist on ühe hirmsama haigusega koera ja omaniku jaoks, on õnneks tänapäeval olemas ravimid, mille igapäevasel tarbimisel on paljudel haiguse all kannatavatel koertel võimalik enam-vähem normaalset elu elada. Tähelepanu tuleks ka pöörata asjaolule, et kõik koeral esinevad krambihood ei pruugi alati olla epilepsiahood. Krambid on ka paljude haiguste või mürgitusseisundite kõrvalsümptomiks.
Loe siit pikemalt...
Vähkkasvaja
Koera keha mingis piirkonnas hakkavad rakud kontrollimatult produtseeruma moodustades selgepiirilise või ebakorrapärase kujuga moodustise, mille ülalpidamiseks kulutab keha üha rohkem ressurssi tingides organismi seisundi nõrgenemise või hääbumise. Vähkkasvaja võib areneda väga kiiresti, kuid võib ka suureneda aeglaselt pika perioodi jooksul. Tihti võib vähkkasvaja kujuneda krooniliseks, mistõttu uus kasvaja võib tekkida pärast vana eemaldamist kas uude või vanasse kohta. Vähkkasvaja on tänapäeval siberi huskyde seas kujunenud levinuimaks surmapõhjuseks. Suurima riskifaktoriga kehapiirkonnad on suguorganid. Haigusele on vastuvõtlikemad ebatiinuse all kannatavad emased koerad ja eakad koerad. Mõned allikad viitavad, et on olemas mõningane seos koera toidu ja vähkkasvajate tekkimise vahel.
Loe siit pikemalt...
Kilpnäärme alatalitlus
Koerte seas levinuim sisenõrenäärme häire. Kilpnääre ei erita normaalseid koguseid türoksiinihormooni. Tüüpiline märk kilpnäärme alatalitlusest on kaalukasv ka väikeste toidukoguste juures, karva puudumine ja karvakaotus. Enamus kilpnäärme alatalitsusega koerad on loiud, eelistavad sooja keskkonda ja kannatavad vähe füüsilist koormust. Kilpnäärme alatalitluse diagnoosiga koerad peavad kogu ülejäänud elu sööma regulaarselt tablette, et tagada neile enam-vähem normaalset elukvaliteeti.
Loe siit pikemalt... (inglise keeles)
Krüptorhism e. peitmunandilisus
Üks või mõlemad munandid ei ole laskunud munandikottidesse vaid püsivad kõhuõõnes. Kuna spermitsiidid saavad tekkida vaid madalatel temperatuuridel ja kõhuõõnes on temperatuur suhteliselt kõrge, on täieliku krüptorhismiga koerad steriilsed. Monorhismiga koertel asub ainult üks munand munandikotis, teine püsib kõhuõõnes. Need koerad võivad saada järglasi, kuid kuna tegu on päriliku omadusega ei ole lubatud nende koerte aretuses kasutamine. Üldiselt on soovitav peitmunandilisusega koerad kastreerida, kuna kõhuõõnde jäänud kärbunud munandil on kõrgendatud oht areneda edasi kasvajaliseks. Vastavalt The Siberian Husky Health Foundation'i poolt läbiviidud uuringule esineb peitmunandilisust lausa 14% isastel siberi huskydel.
Tsingipuudulikkus (Zinc Responsive Dermatosis; Zinc Deficiency)
Haiguse kulg algab hallikaspruunide koorikuga kaetud kihtide tekkimisega nahale. Järgneb karvakaotus nende kohtade ümber ja lõppjärgus tekivad punased avatud nahahaavandid, peamiselt mokkade, lõua, silmalaugude juures, kuid võib esineda ka jalgadel, kandadel või küünarnukkidel. Levinud häire eelpuberteedieas siberi huskyde ja alaska malamuutide seas. Arvatakse, et siin on olemas seos sellega, et arktilised tõud on ajalooliselt olnud peamiselt kõrge tsingisisaldusega kalast koosneval dieedil ning tavalisest koeratoidust ei saa nad piisavat kogust tsinki kätte. Kahtluse korral tuleks rääkida sel teemal oma veterinaariga ja vajadusel suurendada tsingisisaldust koera toidus. Ilma veterinaariga konsulteerimata ei ole mõistlik mõte omaalgatuslikult tsingi osakaaluga koera toidus katsetada.
Loe siit pikemalt... (inglise keeles)
Hotspot
Leemetav nahaekseem hotspot on tavaliselt bakteriaalset päritolu nahahaigus. Siberi huskysid vaevab enim paksu karva alla kogunenud vee tagajärel naha haudumamineku tagajärjel tekkiv ekseem. Üldiselt on levinum hotspot nõrgenenud immuunsüsteemiga koertel ja vanematel koertel. Haiguse märkamine selle algstaadiumis on keeruline, kuna tiheda aluskarva alla tekkivaid kriimustusi ja haavandite algeid on raske märgata. Kui ekseem juba välja arenenud on ja sügelema hakkab, on liiga hilja- tavaliselt on siis haavand juba üsna suur ning selle ümbert tuleb karv eemaldada. Karva eemaldamine tuleb teostada nakkuskolde levimise vältimiseks võimalikult kiiresti ja nii, et karvata jääks ka umbes sentimeetri ulatuses tervet nahka haava ümber. Mõnel juhul piisab karva eemaldamisest ja haava pinna puhastamisest, kuid raskematel juhtudel tuleb pöörduda veterinaari poole ja lasta koeral läbida antibiootikumi kuur. Hotspot on suurmaks nuhtluseks tõenäoliselt regulaarsetele näitusekülastajate jaoks, eriti kui haigus muutub krooniliseks. Kuna huskysid trimmida ei ole lubatud, ei ole paljaks aetud laiguga koeraga näitustele asja.
Loe siit pikemalt...
Karvanääpsu düsplaasia (hair follicular dysplasia)
Siberi huskyde ja alaska malamuutide seas levib spetsiifilist tüüpi karvanääpsu düsplaaasia, mis väljendub umbes kolme-nelja kuu vanuses, malamuutide puhul vahel ka hiljem. Kattekarvade tüvi murdub ja aja jooksul kattekarvad langevad välja. Kasukas koosneb lõpuks peamiselt kuivast aluskarvast, mis muutub värvilt punakaks. Kuna haigust esineb suhteliselt harva, ei ole seda ka väga palju uuritud ning ei ole teada mis seda põhjustab või kuidas seda ravida. Mõnedes allikates on kahtlustatud seost suguhormoonidega, kuna koerte viljatustamise järel on karvastruktuur taas normaliseerunud. Samas mõnede teiste kogemuste järgi on see normaliseerumine olnud ajutist laadi ja mõne kuu möödudes on koera karv jälle endiseks muutunud. Koera üleüldist heaolu ei paista haigus mõjutavat.
Loe siit pikemalt... (inglise keeles)
Emma Viides 2011
Kasutatud materjalid lisaks eelviidatutele:
The New Complete Siberian Husky – Michael Jennings & Lorna Demidoff
The Siberian Husky: Live the Adventure – Margaret A. Koelher
The Complete Siberian Husky – Chris Kisko, Caroline Kisko, Simon Luxmoore, Sheila Luxmoore
www.shca.org/shcahp4d.htm
www.vargevass.com/websiberian/engels/breed/health.html
