Tõu tutvustus
Standard
„Siberi husky on keskmise suurusega töökoera tõug, kiire, kergejalgne, vaba ja elegantse liikumisega. Tema üsna kompaktne ja tihedakarvaline kere, püstised kõrvad ning kohev saba viitavad põhjamaisele päritolule. Talle iseloomulik liikumisviis on sujuv ja pealtnäha väsimatu. Husky on (nagu eelpool öeldud) äärmiselt sobiv täitmaks oma põlist tööülesannet kelgukoerana ja kergete koormate mõõdukas tempos suurte vahemaade taha toimetamiseks. Kehaehituse proportsioonid ja kuju peegeldavad seda põhiolemust jõu, kiiruse ja vastupidavuse sobivas vahekorras. Isased on maskuliinsemad, kuid mingil juhul mitte robustsed; emased on feminiinsed ilma hapruseta kehaehituses. Õiges konditsioonis husky, kellel on hästi arenenud ja tihedad lihased, ei tohi olla ülekaaluline.“
Siberi husky standardi päritolumaaks on Ameerika Ühendriigid. Sellest tulenevalt, on meil Eestis kehtiv siberi husky standard praktiliselt üks ühele tuletatud the American Kennel Club’i poolt tunnustatud standardist. Kuna Eesti Kennelliit kuulub Euroopa suurima kennelorganisatsiooni FCI (Fédération Cynologique Internationale) alla, siis on meil kehtiv FCI standard. Lisaks FCI standardiga koertele on võimalik Euroopas näitusi ja ametlikke võistlusi külastada ka FCI poolt tunnustatud organisatsioonide poolt väljastatud paberitega koertega.
Siberi husky standard
Ajalugu
Siberi husky tüüpi koerad on väga pikka aega olnud Siberi põhja-aladel kasutusel nomaadliku eluviisiga põlisrahvaste kelgukoertena (kes täitsid ka vastavalt vajadusele muid funktsioone). Mujal maailmas ei teatud nendest koertest aga suurt midagi enne 20. sajandi algust, mil sai hoo sisse aktiivne kaubandus Läänega. Esimesed huskyd importis Alaskale karusnaha kaupmees William Goosak. Need koerad ja mõned hilisemad impordid moodustavadki meie tänapäevase siberi husky geenibaasi. Edasi hakkasid 1909. aasta All Alaskan Sweepstake’s koerarakendite võistlustel silma paistnud väledad huskyd populaarsust koguma kohalike rakendisportlaste seas ning asuti töötama nende koerte eraldi tõuna tunnustamise nimel. Ameerika Kennelklubi (the American Kennel Club) tunnustas 1930. aastal esimese tõukoerte klubina siberi huskyt iseseisva koeratõuna ning esimene tõustandard avalikustati 1932. aastal. Tänaseks on siberi husky levinud kõikjal maailmas ja leiab lisaks perelemmiku rollile endiselt kasutust ka kelgukoerana, olles ühtlasi enim kasutatud tõukoer, keda võistlustel kohata võib.
Loe siit edasi…
Iseloom
Siberi husky on algupärast tüüpi koeratõug. Kuna teda on kasvatatud sajandeid väga karmides tingimustes ainult töö tegemise eesmärkidel, on ta käitumine juhitud paljudest intinktidest. Tänu neile instinktidele said koerad hakkama ja jäid ellu rasketes oludes. Husky kasutuse juures ei ole mänginud rolli valvekoerale vajalikud omadused ning kuna keskmiselt kelgukoeralt ei oodatud ka mingit meeletut koostööd inimesega peale selle, et ta kelgu ees jookseks, ei ole siberi husky oma iseloomuomaduste poolest võib-olla kõige tüüpilisem kodukoera esindaja. Sellest hoolimata ei ole uuringutele tuginedes leitud temas ka suuremat sugulusastet hundiga, kui paljudes teistes meile tuntud tõukoerte esindajates. Kuigi tema käitumine oma primitiivsuse poolest meenutab ehk meile hundi käitumist, siis tema soov inimesega suhelda ja talle meeldida on omadus, mis teeb temast vägagi koera. Paljud erilised iseloomujooned kombineerituna tingivad husky keerulise olemuse, mis võib kogenematule koeraomanikule peavalu põhjustada.
Loe siit edasi…
Tervis
Siberi husky on paljude tänapäeval teadaolevate koeratõugude seas üks tervemaid, kuid tedagi kummitavad mõningad tervisemured. Pärilikest haigustest enim esineb siberi huskydel silmahaigustest pärilik hallkae, sarvkesta puudulikkus ja PRA, liigesehaigustest puusaliigese düsplaasia ja närvisüsteemihaigustest epilepsia. Kuigi suur osa populatsioonist on jäänud neist haigustest puutumata, on see tõenäoliselt tänu veokoertega töötavate inimeste karmile aretusvalikule- haigete koerte kasutamist töös ja aretuses välditi hoolikalt. Selleks, et senine töö tühja ei jookseks on ka tänapäeval elementaarne nende haiguste kandjate kasutuse vältimine aretuses. Lisaks eelnimetatud haigustele esineb siberi huskyde hulgas ka mõningaid tõule omaseid spetsiifilisemat laadi haigusi ja anomaaliaid nagu tsingipuudulikkus, paksu karva all hauduma läinud nahale tekkiv nn hotspot, karvanääpsu arengu anomaalia jne.
NB! Suurbritannia Siberi Husky Klubi poolt on väljastanud hoiatus, et siberi huskyd võivad reageerida halvasti mõningatele narkoosiainetele ja ravimitele oma suhteliselt aeglase ainevahetuse ja keha vähese loomuliku rasvasuse tõttu. See hoiatus on kindlasti tõsiselt võetav, ning seetõttu oleks hea mõte enne võimalikke operatsioone oma veterinaari sellisest ohust teavitada.
Loe siit edasi…
Hooldus
Siberi husky on üsna vähe hooldust vajav koeratõug. Põhjuseks arvatavasti tema äärmustesse mittekalduv keskmine kehaehitus ja sajanditepikkune kasutus töökoerana. Töökoera kui tarbeeseme hooldus ei tohtinud liialt paljunõudev olla – sellise asja jaoks lihtsalt ei jätkunud vanasti inimestel olelusvõitluse kõrvalt aega. Töökoer pidi olema funktsionaalne ja ökonoomne pidada. Siberi husky minimaalse hoolduse üks võib-olla kõige enam tähelepanu nõudev element on arktilise karvkattega kaasnev karvahooldus, kuid kui selles osas on juba rutiin tekkinud siis ei ole ka see ületamatuks raskuseks. Võrreldes paljude teiste arktiliste koeratõugudega on siberi husky karv lühem ja seetõttu kergemini hooldatav.
Loe siit edasi…
„Siberi husky on keskmise suurusega töökoera tõug, kiire, kergejalgne, vaba ja elegantse liikumisega. Tema üsna kompaktne ja tihedakarvaline kere, püstised kõrvad ning kohev saba viitavad põhjamaisele päritolule. Talle iseloomulik liikumisviis on sujuv ja pealtnäha väsimatu. Husky on (nagu eelpool öeldud) äärmiselt sobiv täitmaks oma põlist tööülesannet kelgukoerana ja kergete koormate mõõdukas tempos suurte vahemaade taha toimetamiseks. Kehaehituse proportsioonid ja kuju peegeldavad seda põhiolemust jõu, kiiruse ja vastupidavuse sobivas vahekorras. Isased on maskuliinsemad, kuid mingil juhul mitte robustsed; emased on feminiinsed ilma hapruseta kehaehituses. Õiges konditsioonis husky, kellel on hästi arenenud ja tihedad lihased, ei tohi olla ülekaaluline.“
Siberi husky standardi päritolumaaks on Ameerika Ühendriigid. Sellest tulenevalt, on meil Eestis kehtiv siberi husky standard praktiliselt üks ühele tuletatud the American Kennel Club’i poolt tunnustatud standardist. Kuna Eesti Kennelliit kuulub Euroopa suurima kennelorganisatsiooni FCI (Fédération Cynologique Internationale) alla, siis on meil kehtiv FCI standard. Lisaks FCI standardiga koertele on võimalik Euroopas näitusi ja ametlikke võistlusi külastada ka FCI poolt tunnustatud organisatsioonide poolt väljastatud paberitega koertega.
Siberi husky standard
Ajalugu
Siberi husky tüüpi koerad on väga pikka aega olnud Siberi põhja-aladel kasutusel nomaadliku eluviisiga põlisrahvaste kelgukoertena (kes täitsid ka vastavalt vajadusele muid funktsioone). Mujal maailmas ei teatud nendest koertest aga suurt midagi enne 20. sajandi algust, mil sai hoo sisse aktiivne kaubandus Läänega. Esimesed huskyd importis Alaskale karusnaha kaupmees William Goosak. Need koerad ja mõned hilisemad impordid moodustavadki meie tänapäevase siberi husky geenibaasi. Edasi hakkasid 1909. aasta All Alaskan Sweepstake’s koerarakendite võistlustel silma paistnud väledad huskyd populaarsust koguma kohalike rakendisportlaste seas ning asuti töötama nende koerte eraldi tõuna tunnustamise nimel. Ameerika Kennelklubi (the American Kennel Club) tunnustas 1930. aastal esimese tõukoerte klubina siberi huskyt iseseisva koeratõuna ning esimene tõustandard avalikustati 1932. aastal. Tänaseks on siberi husky levinud kõikjal maailmas ja leiab lisaks perelemmiku rollile endiselt kasutust ka kelgukoerana, olles ühtlasi enim kasutatud tõukoer, keda võistlustel kohata võib.
Loe siit edasi…
Iseloom
Siberi husky on algupärast tüüpi koeratõug. Kuna teda on kasvatatud sajandeid väga karmides tingimustes ainult töö tegemise eesmärkidel, on ta käitumine juhitud paljudest intinktidest. Tänu neile instinktidele said koerad hakkama ja jäid ellu rasketes oludes. Husky kasutuse juures ei ole mänginud rolli valvekoerale vajalikud omadused ning kuna keskmiselt kelgukoeralt ei oodatud ka mingit meeletut koostööd inimesega peale selle, et ta kelgu ees jookseks, ei ole siberi husky oma iseloomuomaduste poolest võib-olla kõige tüüpilisem kodukoera esindaja. Sellest hoolimata ei ole uuringutele tuginedes leitud temas ka suuremat sugulusastet hundiga, kui paljudes teistes meile tuntud tõukoerte esindajates. Kuigi tema käitumine oma primitiivsuse poolest meenutab ehk meile hundi käitumist, siis tema soov inimesega suhelda ja talle meeldida on omadus, mis teeb temast vägagi koera. Paljud erilised iseloomujooned kombineerituna tingivad husky keerulise olemuse, mis võib kogenematule koeraomanikule peavalu põhjustada.
Loe siit edasi…
Tervis
Siberi husky on paljude tänapäeval teadaolevate koeratõugude seas üks tervemaid, kuid tedagi kummitavad mõningad tervisemured. Pärilikest haigustest enim esineb siberi huskydel silmahaigustest pärilik hallkae, sarvkesta puudulikkus ja PRA, liigesehaigustest puusaliigese düsplaasia ja närvisüsteemihaigustest epilepsia. Kuigi suur osa populatsioonist on jäänud neist haigustest puutumata, on see tõenäoliselt tänu veokoertega töötavate inimeste karmile aretusvalikule- haigete koerte kasutamist töös ja aretuses välditi hoolikalt. Selleks, et senine töö tühja ei jookseks on ka tänapäeval elementaarne nende haiguste kandjate kasutuse vältimine aretuses. Lisaks eelnimetatud haigustele esineb siberi huskyde hulgas ka mõningaid tõule omaseid spetsiifilisemat laadi haigusi ja anomaaliaid nagu tsingipuudulikkus, paksu karva all hauduma läinud nahale tekkiv nn hotspot, karvanääpsu arengu anomaalia jne.
NB! Suurbritannia Siberi Husky Klubi poolt on väljastanud hoiatus, et siberi huskyd võivad reageerida halvasti mõningatele narkoosiainetele ja ravimitele oma suhteliselt aeglase ainevahetuse ja keha vähese loomuliku rasvasuse tõttu. See hoiatus on kindlasti tõsiselt võetav, ning seetõttu oleks hea mõte enne võimalikke operatsioone oma veterinaari sellisest ohust teavitada.
Loe siit edasi…
Hooldus
Siberi husky on üsna vähe hooldust vajav koeratõug. Põhjuseks arvatavasti tema äärmustesse mittekalduv keskmine kehaehitus ja sajanditepikkune kasutus töökoerana. Töökoera kui tarbeeseme hooldus ei tohtinud liialt paljunõudev olla – sellise asja jaoks lihtsalt ei jätkunud vanasti inimestel olelusvõitluse kõrvalt aega. Töökoer pidi olema funktsionaalne ja ökonoomne pidada. Siberi husky minimaalse hoolduse üks võib-olla kõige enam tähelepanu nõudev element on arktilise karvkattega kaasnev karvahooldus, kuid kui selles osas on juba rutiin tekkinud siis ei ole ka see ületamatuks raskuseks. Võrreldes paljude teiste arktiliste koeratõugudega on siberi husky karv lühem ja seetõttu kergemini hooldatav.
Loe siit edasi…
