Ajalugu
Eesti Siberi Husky Ühing on 12.06.2005. aastal asutatud
mittetulundusühing, mis ühendab siberi husky tõugu koerte omanikke,
kasvatajaid ja teisi sarnaste huvidega inimesi. Tõuühing, mis
2005.aastal võeti ka Eesti Kennelliidu liikmeks, juhindub oma tegevuses
ennekõike katusorganisatsiooni Eesti Kennelliidu koerakasvatuslikest
headest tavadest ja põhimõtetest. Eesti Kennelliidu tegevust omakorda
suunab aga Rahvusvaheline Künoloogiline Föderatsioon FCI.
Eesti Siberi Husky Ühingu tekkelugu
Esimene siberi husky tõugu Eesti Kennelliidu registrisse kuuluv Zholli nime kandev emane koer imporditi Eestisse 1997. aastal Venemaalt. Sama koer tõi 2001. aastal ilmale Eesti esimese siberi husky pesakonna. Samal aastal asus Eestis ka tegutsema esimene registreeritud siberi huskyde kennel nimega Konuveres, mille aretustöö sai alguse USA päritolu koerte järglastest. Hiljem imporditi Eestisse veel koeri Hispaaniast, Poolast, Soomest ja Itaaliast ning tänaseks on meie koerte päritolumaade nimekiri veelgi täienenud.
Koerte arvu ja tõu populaarsuse püsiv kasvamine kutsus inimestes esile soovi Eestis tõu arengule kuidagi organiseeritumal moel kaasa aidata, ning 2005 aastal, kui Kennelliidus registreeritud koerte hulk hakkas tasapisi lähenema 100-le koerale, otsustas väike seltskond inimesi suve keskpaigas 12. juulil koguneda Lääne Eestis Konuveres, et arutada siberi huskyde tõuühingu loomise vajaduse teemal. Samal päeval ühing ka asutati ning sügisel võeti Eesti Siberi Husky Ühing Eesti Kennelliidu liikmesorganisatsiooniks.
Eesti Siberi Husky Ühingu esimese juhatuse moodustasid Viljar Krohv, Marja-Liisa Maijala-Männistö ja Ly Tammet. Asutajaliikmeteks olid Rea Raus, Ly Tammet, Janete Tammet, Anu Vaikre, Helen Vaikre, Merike Krohv, Viljar Krohv, Ülle Palumets, Jaan Simovart, Stina Vool, Emma Viides, Marja-Liisa Maijala-Männistö ja Eveli Mäepalu. Peamine teema, mille üle siis arutati oli aretusnõuete koostamine siberi huskydele ja selles vaimus toimusid ka ühingu esimesed üldkoosolekud. 2005 aasta 8. oktoobril toimunud üldkoosolekul valiti ka liikmete hulgast sel eesmärgil 5-liikmeline aretustoimkond koosseisus Marja-Liisa Maijala-Männistö, Kadi-Liis Säre, Elo Rahamärgi, Ülle Palumets ja Susanne Roosileht.
Tõuühingu rollideks kujunes aretust koordineeriva ülesande kõrval ka tõu erinäituste, kelguveoharjutuste, meelelahutuslike kokkusaamiste, meediaga infovahetuse organiseerimine ja inimeste teadlikkuse tõstmine siberi husky tõu osas ning selle kõigega on vahelduva eduga tänaseni ka tegeldud.
Eesti Siberi Husky Ühingu tekkelugu
Esimene siberi husky tõugu Eesti Kennelliidu registrisse kuuluv Zholli nime kandev emane koer imporditi Eestisse 1997. aastal Venemaalt. Sama koer tõi 2001. aastal ilmale Eesti esimese siberi husky pesakonna. Samal aastal asus Eestis ka tegutsema esimene registreeritud siberi huskyde kennel nimega Konuveres, mille aretustöö sai alguse USA päritolu koerte järglastest. Hiljem imporditi Eestisse veel koeri Hispaaniast, Poolast, Soomest ja Itaaliast ning tänaseks on meie koerte päritolumaade nimekiri veelgi täienenud.
Koerte arvu ja tõu populaarsuse püsiv kasvamine kutsus inimestes esile soovi Eestis tõu arengule kuidagi organiseeritumal moel kaasa aidata, ning 2005 aastal, kui Kennelliidus registreeritud koerte hulk hakkas tasapisi lähenema 100-le koerale, otsustas väike seltskond inimesi suve keskpaigas 12. juulil koguneda Lääne Eestis Konuveres, et arutada siberi huskyde tõuühingu loomise vajaduse teemal. Samal päeval ühing ka asutati ning sügisel võeti Eesti Siberi Husky Ühing Eesti Kennelliidu liikmesorganisatsiooniks.
Eesti Siberi Husky Ühingu esimese juhatuse moodustasid Viljar Krohv, Marja-Liisa Maijala-Männistö ja Ly Tammet. Asutajaliikmeteks olid Rea Raus, Ly Tammet, Janete Tammet, Anu Vaikre, Helen Vaikre, Merike Krohv, Viljar Krohv, Ülle Palumets, Jaan Simovart, Stina Vool, Emma Viides, Marja-Liisa Maijala-Männistö ja Eveli Mäepalu. Peamine teema, mille üle siis arutati oli aretusnõuete koostamine siberi huskydele ja selles vaimus toimusid ka ühingu esimesed üldkoosolekud. 2005 aasta 8. oktoobril toimunud üldkoosolekul valiti ka liikmete hulgast sel eesmärgil 5-liikmeline aretustoimkond koosseisus Marja-Liisa Maijala-Männistö, Kadi-Liis Säre, Elo Rahamärgi, Ülle Palumets ja Susanne Roosileht.
Tõuühingu rollideks kujunes aretust koordineeriva ülesande kõrval ka tõu erinäituste, kelguveoharjutuste, meelelahutuslike kokkusaamiste, meediaga infovahetuse organiseerimine ja inimeste teadlikkuse tõstmine siberi husky tõu osas ning selle kõigega on vahelduva eduga tänaseni ka tegeldud.
