Iseloom
Siberi husky on algupärast tüüpi koeratõug. Kuna teda on kasvatatud sajandeid väga karmides tingimustes ainult töö tegemise esmärkidel, on ta käitumine juhitud paljudest intinktidest. Tänu neile instinktidele said koerad hakkama ja jäid ellu rasketes oludes. Oma primitiivsete iseloomuomaduste tõttu ei ole siberi husky võib-olla kõige tüüpilisem kodukoera esindaja. Sellest hoolimata ei ole uuringutele tuginedes leitud temas ka suuremat sugulusastet hundiga, kui paljudes teistes meile tuntud tõukoerte esindajates.
Kuigi tema käitumine oma primitiivsuse poolest meenutab ehk meile hundi käitumist, siis tema soov inimesega suhelda ja talle meeldida on omadus, mis teeb temast vägagi koera. Paljud erilised iseloomujooned kombineerituna tingivad husky keerulise olemuse, mis võib kogenematule koeraomanikule peavalu põhjustada.
Tavaliselt siberi huskyt iseloomustades kasutatakse märksõnu nagu energiline, uudishimulik, seltsiv ja sõbralik aga ka kirglik rändur
ja jahimees, kergesti destruktiivsusele kalduv kaevav, lõhkuv ja ulguv maniakk... Kuna päris mitmed nende omaduste hulgast ei tundu igale inimesele just positiivsete omadustena, mida võiks pidada ühe ideaalse perekoera loomulikuks ja vajalikuks osaks, siis peaks enne siberi husky kasuks otsutamist kindlasti hoolega võimalikke plusse ja miinuseid kaaluma. Tegelikult on kõikidel nendel veidratel huskylikel omadustel põhjused- enamus neist omadustest olid abiks koerte ellujäämisel nende tüüpilises algupärases karmis elukeskkonnas.
Armastus jooksmise vastu ja veoinstinkt
Tugeva instinktina on enamusele siberi huskydele kaasa antud armastus jooksmise vastu. Enamus siberi husky noorukeid, keda koos
teiste koertega kelgu, käru või ratta ette rakendada, teavad liikuma hakates intuitiivselt, mida neilt oodatakse ja edasiliikumine uute kohtade avastamiseks on neile väga meeltmööda. Hea kelgukoera moodustavad aga tegelikult päris paljud iseloomuomadused ja instinktid, mis koos otseselt kelgu ees rakenduva vedamisinstinktiga tulevad kaasa enamuse siberi huskydega juba nende sündides.
Kuigi tema käitumine oma primitiivsuse poolest meenutab ehk meile hundi käitumist, siis tema soov inimesega suhelda ja talle meeldida on omadus, mis teeb temast vägagi koera. Paljud erilised iseloomujooned kombineerituna tingivad husky keerulise olemuse, mis võib kogenematule koeraomanikule peavalu põhjustada.
Tavaliselt siberi huskyt iseloomustades kasutatakse märksõnu nagu energiline, uudishimulik, seltsiv ja sõbralik aga ka kirglik rändur
ja jahimees, kergesti destruktiivsusele kalduv kaevav, lõhkuv ja ulguv maniakk... Kuna päris mitmed nende omaduste hulgast ei tundu igale inimesele just positiivsete omadustena, mida võiks pidada ühe ideaalse perekoera loomulikuks ja vajalikuks osaks, siis peaks enne siberi husky kasuks otsutamist kindlasti hoolega võimalikke plusse ja miinuseid kaaluma. Tegelikult on kõikidel nendel veidratel huskylikel omadustel põhjused- enamus neist omadustest olid abiks koerte ellujäämisel nende tüüpilises algupärases karmis elukeskkonnas.
Armastus jooksmise vastu ja veoinstinkt
Tugeva instinktina on enamusele siberi huskydele kaasa antud armastus jooksmise vastu. Enamus siberi husky noorukeid, keda koos
teiste koertega kelgu, käru või ratta ette rakendada, teavad liikuma hakates intuitiivselt, mida neilt oodatakse ja edasiliikumine uute kohtade avastamiseks on neile väga meeltmööda. Hea kelgukoera moodustavad aga tegelikult päris paljud iseloomuomadused ja instinktid, mis koos otseselt kelgu ees rakenduva vedamisinstinktiga tulevad kaasa enamuse siberi huskydega juba nende sündides.
Energilisus
Kõige esimene sõna, mis huskyt iseloomustades pähe turgatab on sõna energiline. Siberi husky on väga temperamentne koer ning seetõttu temast eriti mõnusat rahulikku telekavaatamise semu enamasti ei saa. Kõrge energiatase ongi tavaliselt päästikuks kõikidele tõule tüüpilistele käitumuslikele häiretele. Kaevamine, hulkumine, jaht, asjade puruks närimine, põhjuseta ringisaalimine, kisamine ja igat võimalikku laadi pahanduste tegemine on kõrge energiatasemega koera tegevusetusse jätmise tulemuseks.
Sotsiaalne loomus
Veel üks oluline omadus, mis praktiliselt defineerib siberi husky olemust on tema tugevalt arenenud karjaselamise instinktiga sotsiaalne loomus. Ta vajab enda ümber kogukonda, olgu selleks siis koerad või inimesed. Sellest tulenevalt põevad paljud huskyd eralduses olles üksindusahistust, mille tõttu nad võivad muutuda destruktiivseks või hakata üksi jäädes oma meeleheidet väljendama kisades ja ulgudes. Valdav enamus huskydele omaseid jooni on tingitud just tema karjaelule orienteeritud instinkist. Karjas elamiseks kohastunult loevad nad teiste olendite kehakeelt väga edukalt. Tänu sellele ja karja loomulikule alalhoiuinstinktile ei ole siberi huskyd eriti konfliktsed loomad. Pikas aretustöös on husky sõbralikule
loomusele panustanud ka inimene, kuna tigedad koerad ei ole töökoertena kuigi efektiivsed. Kelgukoer peab saama läbi oma rakendi koertega, olema tolerantne võõraste koerte suhtes ja kindlasti leppima iga inimesega. Nii on nende kasutusvõimalused kõige paindlikumad. Seetõttu ei ole enamus siberi huskysid võõraste koerte ja inimeste suhtes kurjad, kuigi nad ei ole ka üldiselt eriti pealetükkivad uusi suhteid luues.
Lärmakus
Kari kasutab omavahelisel suhtlemisel lisaks kehakeelele ka vokaalset suhtlust. Paljud huskyd ei oska haukuda või hauguvad harva ning tihti järeldavad endale lemmikut otsivad inimesed sellest, et tegemist on vaiksete koertega, keda on mugav pidada paljude naabritega linnakorteris. See üldlevinud arvamus on aga ekslik. Nimelt suudavad huskyd oma iseärasuse kümnekordselt korvata mitmete muude erinevate häälitsustega ja nad võivad olla üsna lärmakad koerad. Joodeldamise ja lalinaga tervitavad nad koju saabuvat pererahvast, vaikse ininaga kinnitavad kiindumust pereliikmetesse, urinad tulevad kurgupõhjast mängulustist, kõrvulukustav kisa käib kaasas söögiaja või tähelepanu nõudmisega ja hundilik
ulg saadab sind, kui lahkud kodust. Mõned neist ka hauguvad, kuid ükski neist häältest ei pruugi olla kooskõlas külaliste või võõraste saabumisega. Kuigi alguses võivad need erinevad hääled vahvad tunduda, tuleks enne koera neid tegema innustamast mõelda sellele, et hiljem vait olema õpetamine on sellest tunduvalt keerulisem protsess.
Kõige esimene sõna, mis huskyt iseloomustades pähe turgatab on sõna energiline. Siberi husky on väga temperamentne koer ning seetõttu temast eriti mõnusat rahulikku telekavaatamise semu enamasti ei saa. Kõrge energiatase ongi tavaliselt päästikuks kõikidele tõule tüüpilistele käitumuslikele häiretele. Kaevamine, hulkumine, jaht, asjade puruks närimine, põhjuseta ringisaalimine, kisamine ja igat võimalikku laadi pahanduste tegemine on kõrge energiatasemega koera tegevusetusse jätmise tulemuseks.
Sotsiaalne loomus
Veel üks oluline omadus, mis praktiliselt defineerib siberi husky olemust on tema tugevalt arenenud karjaselamise instinktiga sotsiaalne loomus. Ta vajab enda ümber kogukonda, olgu selleks siis koerad või inimesed. Sellest tulenevalt põevad paljud huskyd eralduses olles üksindusahistust, mille tõttu nad võivad muutuda destruktiivseks või hakata üksi jäädes oma meeleheidet väljendama kisades ja ulgudes. Valdav enamus huskydele omaseid jooni on tingitud just tema karjaelule orienteeritud instinkist. Karjas elamiseks kohastunult loevad nad teiste olendite kehakeelt väga edukalt. Tänu sellele ja karja loomulikule alalhoiuinstinktile ei ole siberi huskyd eriti konfliktsed loomad. Pikas aretustöös on husky sõbralikule
loomusele panustanud ka inimene, kuna tigedad koerad ei ole töökoertena kuigi efektiivsed. Kelgukoer peab saama läbi oma rakendi koertega, olema tolerantne võõraste koerte suhtes ja kindlasti leppima iga inimesega. Nii on nende kasutusvõimalused kõige paindlikumad. Seetõttu ei ole enamus siberi huskysid võõraste koerte ja inimeste suhtes kurjad, kuigi nad ei ole ka üldiselt eriti pealetükkivad uusi suhteid luues.
Lärmakus
Kari kasutab omavahelisel suhtlemisel lisaks kehakeelele ka vokaalset suhtlust. Paljud huskyd ei oska haukuda või hauguvad harva ning tihti järeldavad endale lemmikut otsivad inimesed sellest, et tegemist on vaiksete koertega, keda on mugav pidada paljude naabritega linnakorteris. See üldlevinud arvamus on aga ekslik. Nimelt suudavad huskyd oma iseärasuse kümnekordselt korvata mitmete muude erinevate häälitsustega ja nad võivad olla üsna lärmakad koerad. Joodeldamise ja lalinaga tervitavad nad koju saabuvat pererahvast, vaikse ininaga kinnitavad kiindumust pereliikmetesse, urinad tulevad kurgupõhjast mängulustist, kõrvulukustav kisa käib kaasas söögiaja või tähelepanu nõudmisega ja hundilik
ulg saadab sind, kui lahkud kodust. Mõned neist ka hauguvad, kuid ükski neist häältest ei pruugi olla kooskõlas külaliste või võõraste saabumisega. Kuigi alguses võivad need erinevad hääled vahvad tunduda, tuleks enne koera neid tegema innustamast mõelda sellele, et hiljem vait olema õpetamine on sellest tunduvalt keerulisem protsess.
Kodused reeglid
Inimeste oskusetuse tõttu kodus reegleid paika panna võib juhtuda, et loomult muidu leebed huskyd hakkavad tegutsema nii nagu nende hing ihkab. Süütuna näivad sõnakuulmatus, nõudlikkus ja kõikjal ette trügimine viitavad sellele, et husky jaoks ei ole selgeks tehtud, millised on kodused sisekorraeeskirjad. Sellel ei ole vahet, kas teie koer magab voodis või mitte, aga tähtis on, et see oleks omaniku otsus ja omanikul oleks ka võim koera voodisse või voodist maha saada ilma füüsilise sekkumiseta. Osalemine kuulekuskoolituse trennis võib abiks olla probleemide ennetamisel ja tagab parema suhte koera ja omaniku vahel. Kindlasti ei tohiks uskuda kellegi väidet, et huskyd on rumalad koerad (või vastupidi liiga targad) või, et nende koolitamine on ajaraiskamine. Taolised müüdid levib tihti ebapädevate inimeste seas ja on kasutusel oma suutmatuse või laiskuse
vabandamiseks. Siberi huskyd on üsna kiired õppijad, ainsaks puuduseks on selle juures nende lühike keskendumisvõime, sest nad on energilised koerad ja ei armasta passimist. Kui oled suutnud leida võtme oma husky motiveerimiseks, on edasi minna juba lihtne.
Üksindusahistus
Igavusest ja üksindusest ajendatuna on huskyd üsna leidlikud end ise lõbustama. Tüüpiliseks on aedikus peetavate koerte puhul kaevamine, aiaelementide lõhkumine ja lõputud katsed ahistavast aiast välja tungida. Lõhkumine on peamiseks eneseväljendusviisiks ka toas peetavatel koertel. Nad on nagu väikesed lapsed, kes tahavad teada, mis on millegi sees. Madratsist porolooni välja kiskumine on päris lõbus asi mida teha, aga põnevuse poolest on kindlasti parimaks kohaks köök, kus sahtlite ja kappide seest võib leida auhindu edukalt lahendatud mõistatuse eest, kuidas neid avada. Füüsiliselt on huskyd suhteliselt väsimatud ning seetõttu on mõistlik mõte lisaks veotrennile külastada oma koeraga ka kuulekuskoolitajat, kes omanikule õpetaks kuidas väsitada oma Einstein’i vaimu. Mõni koer ei lõhu kodus ainult igavusest, vaid on tõsiselt mures oma peremehe lahkumise pärast. Sellist koera tuleks üksi olemisega harjutada järk-järgult ning pakkuda talle seejuures mingit alternatiivset tegevust, mis mõtted mujale viiks. Kui probleem süveneb, tuleks abi otsida kindlasti mõnelt professionaalselt koolitajalt.
Inimeste oskusetuse tõttu kodus reegleid paika panna võib juhtuda, et loomult muidu leebed huskyd hakkavad tegutsema nii nagu nende hing ihkab. Süütuna näivad sõnakuulmatus, nõudlikkus ja kõikjal ette trügimine viitavad sellele, et husky jaoks ei ole selgeks tehtud, millised on kodused sisekorraeeskirjad. Sellel ei ole vahet, kas teie koer magab voodis või mitte, aga tähtis on, et see oleks omaniku otsus ja omanikul oleks ka võim koera voodisse või voodist maha saada ilma füüsilise sekkumiseta. Osalemine kuulekuskoolituse trennis võib abiks olla probleemide ennetamisel ja tagab parema suhte koera ja omaniku vahel. Kindlasti ei tohiks uskuda kellegi väidet, et huskyd on rumalad koerad (või vastupidi liiga targad) või, et nende koolitamine on ajaraiskamine. Taolised müüdid levib tihti ebapädevate inimeste seas ja on kasutusel oma suutmatuse või laiskuse
vabandamiseks. Siberi huskyd on üsna kiired õppijad, ainsaks puuduseks on selle juures nende lühike keskendumisvõime, sest nad on energilised koerad ja ei armasta passimist. Kui oled suutnud leida võtme oma husky motiveerimiseks, on edasi minna juba lihtne.
Üksindusahistus
Igavusest ja üksindusest ajendatuna on huskyd üsna leidlikud end ise lõbustama. Tüüpiliseks on aedikus peetavate koerte puhul kaevamine, aiaelementide lõhkumine ja lõputud katsed ahistavast aiast välja tungida. Lõhkumine on peamiseks eneseväljendusviisiks ka toas peetavatel koertel. Nad on nagu väikesed lapsed, kes tahavad teada, mis on millegi sees. Madratsist porolooni välja kiskumine on päris lõbus asi mida teha, aga põnevuse poolest on kindlasti parimaks kohaks köök, kus sahtlite ja kappide seest võib leida auhindu edukalt lahendatud mõistatuse eest, kuidas neid avada. Füüsiliselt on huskyd suhteliselt väsimatud ning seetõttu on mõistlik mõte lisaks veotrennile külastada oma koeraga ka kuulekuskoolitajat, kes omanikule õpetaks kuidas väsitada oma Einstein’i vaimu. Mõni koer ei lõhu kodus ainult igavusest, vaid on tõsiselt mures oma peremehe lahkumise pärast. Sellist koera tuleks üksi olemisega harjutada järk-järgult ning pakkuda talle seejuures mingit alternatiivset tegevust, mis mõtted mujale viiks. Kui probleem süveneb, tuleks abi otsida kindlasti mõnelt professionaalselt koolitajalt.
Jahiinstinkt
Üks liikumapanevamaid jõude siberi huskyde puhul on ka nendel tugevalt arenenud jahiinstinkt. Kuigi teadlikult ei ole seda omadust neis aastakümneid arendada üritatud, on see sellegipoolest väga jonnakalt nende koertega kaasas käinud. Tõenäoliselt on tugev jahiinstinkt siberi huskydel välja arenenud tingituna sellest, et suveperioodi jõudeajal pidid nad endile iseseisvalt süüa hankima ja mida parem jahiinstinkt, seda lihtsamini see käis. Täiesti võimalik on ka, et inimesed ei soovinudki seda omadust neis koertes maha suruda, kuna enamasti oli talviste kelgusõitude lõppeesmärgiks ikkagi jahitavate loomade leidmine ja kättesaamine- seega koerad, kes instinktiivselt suutsid juhtida jahimehe tee saakloomani võisid täitsa kasulikud olla. Lisaks ei olnud toona ka kindlasti koerte tõuraamatud kinnised nagu tänapäeval. Seetõttu võisid aretusse sattuda koerad, kelle pidamise eesmärk ei olnud kelgu vedamine ning kelgukoerte pesakonnas sündinud jahi või mõne muu potentsiaaliga kutsikas võis täiesti vabalt leida edaspidi kasutust mingil muul alal. See seletaks vast ka asjaolu, et mõned siberi husky omanikud on märganud mõnedel isenditel hoopis karja-ajamise annet, mida ei ole aga kindlasti teadlikult kunagi tingida püütud.
On sellega, kuidas on - jahiinstinkt on siberi husky pärisosa ja sellega peaks koera võtja kindlasti arvestama. Järelvalveta väikeloomade seltsi koera jätmine, kelle suhtes ei ole 100% kindel kuidas ta käitub, ei ole vastutustundlik teguviis. Samuti ei ole vastutustundlik sellise koera hulkuma laskmine või metsas lahtiselt jalutamine ning kindlasti tuleks enne oma huskyt väikeste koertega jooksma laskmist veenduda, et husky ikka aru saab, et tegu on koeraga. Jahtides üldiselt enne püütakse saak kinni ja pärast küsitakse alles küsimusi, et kes sa oled või kust sa tuled...
Hulkumine
Igavusest, jahiinstinktist või uudishimust inspireerituna aiast välja pääsenud husky või ka rihma otsast lahti saanud husky on tõenäoliselt valdava enamuse huskyomanike suurim hirm. Ootamatu piiritu vabaduse võludest joobnuna ja loomupärase naiivitarina ei ole jooksus husky kindlasti end ümbritsevatest võimalikest ohtudest teadlik. Tavaliselt algab vahetult peale vabanemist hasartne jaht või lihtsalt arulagedana näiv jooks. Need on kaks husky üle suurimat kontrolli omavat instinkti, mis võimust võtavad ja kui on veel kaasas mõni koerast kambajõmm, võid järgi jooksmise asemel juba kohe koju kuulutusi laiali saatma tormata (Hea mõte on hoida oma arvutis juba valmis kujul koera otsimise kuulutust, et mitte häda korral väärtuslikku aega raisata). Jooksus olev husky võib leida oma lõpu linnas autorataste all või metsas jahimeeste käe läbi – kui ta aga koju tuleb võib peatselt uksele koputada naabrinaine ja esitada arve oma maha murtud kanade, lammaste või kassi osas. Koera ja inimeste heaolu tagamiseks peaks iga huskyomanik tunnistama instinktide olemasolu ja võtma endale eesmärgiks kinnistada oma koerale nii tugevalt kui võimalik käskluse „siia“ ja ennetada oma koera hulkumisi igal võimalikul moel.
Plussid või miinused
Lühidalt kokku võttes on miinuseid rohkem kui plusse, kuid sõltuvalt vaatajast võib nii mõnigi miinus hoolikal vaatlusel hoopis plussiks muutuda:
Emma Viides 2011
muudetud 2013
Üks liikumapanevamaid jõude siberi huskyde puhul on ka nendel tugevalt arenenud jahiinstinkt. Kuigi teadlikult ei ole seda omadust neis aastakümneid arendada üritatud, on see sellegipoolest väga jonnakalt nende koertega kaasas käinud. Tõenäoliselt on tugev jahiinstinkt siberi huskydel välja arenenud tingituna sellest, et suveperioodi jõudeajal pidid nad endile iseseisvalt süüa hankima ja mida parem jahiinstinkt, seda lihtsamini see käis. Täiesti võimalik on ka, et inimesed ei soovinudki seda omadust neis koertes maha suruda, kuna enamasti oli talviste kelgusõitude lõppeesmärgiks ikkagi jahitavate loomade leidmine ja kättesaamine- seega koerad, kes instinktiivselt suutsid juhtida jahimehe tee saakloomani võisid täitsa kasulikud olla. Lisaks ei olnud toona ka kindlasti koerte tõuraamatud kinnised nagu tänapäeval. Seetõttu võisid aretusse sattuda koerad, kelle pidamise eesmärk ei olnud kelgu vedamine ning kelgukoerte pesakonnas sündinud jahi või mõne muu potentsiaaliga kutsikas võis täiesti vabalt leida edaspidi kasutust mingil muul alal. See seletaks vast ka asjaolu, et mõned siberi husky omanikud on märganud mõnedel isenditel hoopis karja-ajamise annet, mida ei ole aga kindlasti teadlikult kunagi tingida püütud.
On sellega, kuidas on - jahiinstinkt on siberi husky pärisosa ja sellega peaks koera võtja kindlasti arvestama. Järelvalveta väikeloomade seltsi koera jätmine, kelle suhtes ei ole 100% kindel kuidas ta käitub, ei ole vastutustundlik teguviis. Samuti ei ole vastutustundlik sellise koera hulkuma laskmine või metsas lahtiselt jalutamine ning kindlasti tuleks enne oma huskyt väikeste koertega jooksma laskmist veenduda, et husky ikka aru saab, et tegu on koeraga. Jahtides üldiselt enne püütakse saak kinni ja pärast küsitakse alles küsimusi, et kes sa oled või kust sa tuled...
Hulkumine
Igavusest, jahiinstinktist või uudishimust inspireerituna aiast välja pääsenud husky või ka rihma otsast lahti saanud husky on tõenäoliselt valdava enamuse huskyomanike suurim hirm. Ootamatu piiritu vabaduse võludest joobnuna ja loomupärase naiivitarina ei ole jooksus husky kindlasti end ümbritsevatest võimalikest ohtudest teadlik. Tavaliselt algab vahetult peale vabanemist hasartne jaht või lihtsalt arulagedana näiv jooks. Need on kaks husky üle suurimat kontrolli omavat instinkti, mis võimust võtavad ja kui on veel kaasas mõni koerast kambajõmm, võid järgi jooksmise asemel juba kohe koju kuulutusi laiali saatma tormata (Hea mõte on hoida oma arvutis juba valmis kujul koera otsimise kuulutust, et mitte häda korral väärtuslikku aega raisata). Jooksus olev husky võib leida oma lõpu linnas autorataste all või metsas jahimeeste käe läbi – kui ta aga koju tuleb võib peatselt uksele koputada naabrinaine ja esitada arve oma maha murtud kanade, lammaste või kassi osas. Koera ja inimeste heaolu tagamiseks peaks iga huskyomanik tunnistama instinktide olemasolu ja võtma endale eesmärgiks kinnistada oma koerale nii tugevalt kui võimalik käskluse „siia“ ja ennetada oma koera hulkumisi igal võimalikul moel.
Plussid või miinused
Lühidalt kokku võttes on miinuseid rohkem kui plusse, kuid sõltuvalt vaatajast võib nii mõnigi miinus hoolikal vaatlusel hoopis plussiks muutuda:
- Sõbralik ja seltsiv loomus teeb huskyst hea perekoera
- Hea läbisaamine teiste koertega teeb husky kasutamise lihtsaks
- Vaist edasi liikuda teeb huskyst suurepäraste eeldustega kelgukoera
- Kõrge energiatase teeb huskyst üsna väsimatu kaaslase
- Tänu oskusele ise ennast lõbustada ei nõua husky pidevalt omaniku tähelepanu
- Kiire õppimisvõime on positiivne omadus, kui koerale uusi asju õpetada soovid
- Vokaalne väljendusoskus on hoolimata oma miinustest tegelikult täitsa vahva omapära
- Pidevalt haukuv koer on tüütum kui pidevalt ulguv koer
- Hea kohanemisvõime teeb lihtsaks ja stressivabaks uutesse olukordadesse sattumise
- Koera ohutuse seisukohalt on nagunii parem sõiduteede läheduses koera rihmas hoida
Emma Viides 2011
muudetud 2013