Kreekness Huskyd Kõrvemaal
Kuigi viimastel aastatel ei ole ilmataat väga lahke olnud rohke lumega, siis õnneks tänane hooaeg on olnud üsnagi lumerikas. Enamus kelgukoerte omanike võtab talvest maksimumi, et koerad saaksid tegeleda sellega, milleks on nad loodud - kelgutamisega. Püüdsime teolt ühe meie klubiliikme, Martin Kreegi, koos oma rakendiga ning uurisime, mida tähendab pikem ning mitmepäevane rakendi retk Eestis. Uurisime temalt enne retkele minekut matka distansti, seal viibimise ja tuleviku plaanide kohta.
Lähed ligi 200 km retkele koos oma koertega. Paljud kindlasti küsivad, et miks sa seda üldse teed?
Matkamine ja looduses viibimine on olnud minu elu lahutamatu osa juba sünnist saati. Ütleks, et enam ei ole see hobi vaid lausa elustiil. Kelgukoer, kui väga ürgne elukas, on üks hea viis, kuidas tänapäeval saada võimalus mõista ja mõelda nii nagu seda tehti aastatuhandeid tagasi. See retk täidab ettevalmistuse eesmärke jõuda 4-5 aasta pärast Finnmarkslopet 600 võistlusele.
Kaua sa plaanid rajal olla? Mis on su põhitrajektoor, mida läbid?
Plaanin rajal olla umbes 24 tundi. See aeg annab piisavalt pikad puhkepausid koertele sõitude vahel. Proovin järgida umbkaudselt tavapärast pikamaavõistluse režiimi, kus koerad teatud etappide tagant peavad puhkama ja siis jälle rada jätkama. Põhitrajektoor saab olema Kõrvemaa metsades.
Kui keeruline see rada on, mida plaanid läbida? Kas vahepeal pead rakendile rada ette ka tegema?
Rada ei ole tegelikult üldse keeruline. Läbime metsa, maantee ääri ning ka paar asulat jääb ette. See rajalõikude erinevus annab koertele hea võimaluse joosta erinevatest kohtades. Oluline on see seetõttu, et koer peaks tundma ennast mugavalt igal pool.
Rada ette ei tee, see on ainult planeeritud kaardil. Pigem loodangi, et mõni planeeritud lõik on kehvemini läbitav. Põhjamaistel võistlustel juhtub tihti, et lumesadu ja tuisk „kustutavad“ raja ära. Sel juhul peavad juhtkoerad olema väga tasemel ja heas koostöös oma inimesega, et õigel marsruudil püsida.
Kui tihti sa puhkad ning kui pikad need pausid on? Kas puhkehetkel haarad kogu oma rakendikaaslased kaissu?
Puhkan iga 50 km järel. Puhkepausid kestavad kaks kuni neli tundi. Kõlab küll võibolla veidralt, aga puhkuse ajal päriselt ka puhkamine on see, mille nimel pean veel kõvasti tööd tegema. Koertel ei ole kindlasti 50 km järel veel suurt väsimust peal ning nad tahaks edasi minna. Seega kindlasti esimene ja võibolla ka teine puhkepaus saavad olema üsna keerukad, et nad maha rahuneksid ja päriselt ka korra pikutaks. Puhkepausi rutiin muidugi sisaldab ka söömist ja joomist. Lisaks peab inimene sealjuures tegema veel mitmeid toiminguid, et koerad saaksid korralikult välja puhata. See tähendab omakorda aga seda, et inimese jaoks puhkepaus on enamjaolt töö ja toimetamised.
Rakendi kaissu haaramine kõlab hästi. Aga seda ainult siis, kui toimetustest aega peaks üle jääma ja mürsikud suvatsevad veidi rahulikumalt võtta ja pikutada ka.
Palju su kelk umbes võib kaaluda? Mida see sisaldab?
Kelk koos varustusega kaalub ca 50 kg. Enamjaolt on seal koertega seotud varustus ja söök. Joogipoolise leiab loodusest puhkepauside ajal. Endale väga palju asju kaasa ei võta, et kelku mitte väga palju raskemaks teha. Oluline on, et koertel kõik vajalik olemas oleks. Nemad ju teevad ära põhitöö. Samas on ka abikaasa toeks. Näiteks puhkepauside põhupakid viib ta eelnevalt kokkulepitud kohtadesse ette. Põhk käib koertele pauside ajal alla, et nad saaksid võimalikult mugavalt välja puhata.
Mis on su soovitused neile, kes tahavad midagi sarnast teha? Kuidas alustada?
Soovitus neile on sama, mille mina kunagi sain – tee endale selgeks kelgukoera elu rutiinsem pool. Olgu sul üks, kaks või 10-20 koera, rutiin tekib nii või naa. Samuti peab inimene valmis olema koerte mugavust ja heaolu enda omast tähtsamaks seadma.
Võistlemine muidugi on see lõbus pool, mis kaalub rutiinsed ja igavad tegevused üle, aga viimased ei tohiks kunagi saada vastumeelseks. Kui rutiin ja kogu töö inimest ära ei hirmuta, siis ma usun, et ta on valmis kelgukoertega tegelema.
Samuti on oluline teadvustada, et mida pikema maa jaoks koeri treenitakse, seda suurem peab olema inimese enda taluvuse lävi. Pikad sõidud võtavad lõivu nii magamise, söömise, kui ka soojas olemise pealt. Tsiteerin maailma üht edukaimat pikamaasõitjat Dallas Seaveyt „Mu edu saladus võib olla selles, et mul ei ole midagi kannatamise vastu“.
Samas on Eestis olemas palju võimalusi, kui soovid n-ö turistina kelgukoerte maailma sisse piiluda. Saab minna paarikilomeetrisele kelgusõidule või mitmepäevasele matkale. Neid võimalusi tasuks proovida ka neil, kes soovivad kelgukoerad võtta. Näeb kenasti ära, mida kelgukoera pidamiseks kõike vaja on.
Pärast seda retke, mis on sinu järgmine plaan, mida tahad ette võtta?
See retk on minu jaoks ettevalmistus tuleviku võistlusteks. Kui tahan kõrgele põhja pikamaa võistlustele minna, siis enne tuleb kogu see protsess ikka kodus läbi käia. Näen ära, mis kohtades meil on hästi ning mida veel peaks parandama. Samas saavad koerad kogeda pikemalt rajal olemist ja sellega kaasnevat rutiini.
Matkamine ja looduses viibimine on olnud minu elu lahutamatu osa juba sünnist saati. Ütleks, et enam ei ole see hobi vaid lausa elustiil. Kelgukoer, kui väga ürgne elukas, on üks hea viis, kuidas tänapäeval saada võimalus mõista ja mõelda nii nagu seda tehti aastatuhandeid tagasi. See retk täidab ettevalmistuse eesmärke jõuda 4-5 aasta pärast Finnmarkslopet 600 võistlusele.
Kaua sa plaanid rajal olla? Mis on su põhitrajektoor, mida läbid?
Plaanin rajal olla umbes 24 tundi. See aeg annab piisavalt pikad puhkepausid koertele sõitude vahel. Proovin järgida umbkaudselt tavapärast pikamaavõistluse režiimi, kus koerad teatud etappide tagant peavad puhkama ja siis jälle rada jätkama. Põhitrajektoor saab olema Kõrvemaa metsades.
Kui keeruline see rada on, mida plaanid läbida? Kas vahepeal pead rakendile rada ette ka tegema?
Rada ei ole tegelikult üldse keeruline. Läbime metsa, maantee ääri ning ka paar asulat jääb ette. See rajalõikude erinevus annab koertele hea võimaluse joosta erinevatest kohtades. Oluline on see seetõttu, et koer peaks tundma ennast mugavalt igal pool.
Rada ette ei tee, see on ainult planeeritud kaardil. Pigem loodangi, et mõni planeeritud lõik on kehvemini läbitav. Põhjamaistel võistlustel juhtub tihti, et lumesadu ja tuisk „kustutavad“ raja ära. Sel juhul peavad juhtkoerad olema väga tasemel ja heas koostöös oma inimesega, et õigel marsruudil püsida.
Kui tihti sa puhkad ning kui pikad need pausid on? Kas puhkehetkel haarad kogu oma rakendikaaslased kaissu?
Puhkan iga 50 km järel. Puhkepausid kestavad kaks kuni neli tundi. Kõlab küll võibolla veidralt, aga puhkuse ajal päriselt ka puhkamine on see, mille nimel pean veel kõvasti tööd tegema. Koertel ei ole kindlasti 50 km järel veel suurt väsimust peal ning nad tahaks edasi minna. Seega kindlasti esimene ja võibolla ka teine puhkepaus saavad olema üsna keerukad, et nad maha rahuneksid ja päriselt ka korra pikutaks. Puhkepausi rutiin muidugi sisaldab ka söömist ja joomist. Lisaks peab inimene sealjuures tegema veel mitmeid toiminguid, et koerad saaksid korralikult välja puhata. See tähendab omakorda aga seda, et inimese jaoks puhkepaus on enamjaolt töö ja toimetamised.
Rakendi kaissu haaramine kõlab hästi. Aga seda ainult siis, kui toimetustest aega peaks üle jääma ja mürsikud suvatsevad veidi rahulikumalt võtta ja pikutada ka.
Palju su kelk umbes võib kaaluda? Mida see sisaldab?
Kelk koos varustusega kaalub ca 50 kg. Enamjaolt on seal koertega seotud varustus ja söök. Joogipoolise leiab loodusest puhkepauside ajal. Endale väga palju asju kaasa ei võta, et kelku mitte väga palju raskemaks teha. Oluline on, et koertel kõik vajalik olemas oleks. Nemad ju teevad ära põhitöö. Samas on ka abikaasa toeks. Näiteks puhkepauside põhupakid viib ta eelnevalt kokkulepitud kohtadesse ette. Põhk käib koertele pauside ajal alla, et nad saaksid võimalikult mugavalt välja puhata.
Mis on su soovitused neile, kes tahavad midagi sarnast teha? Kuidas alustada?
Soovitus neile on sama, mille mina kunagi sain – tee endale selgeks kelgukoera elu rutiinsem pool. Olgu sul üks, kaks või 10-20 koera, rutiin tekib nii või naa. Samuti peab inimene valmis olema koerte mugavust ja heaolu enda omast tähtsamaks seadma.
Võistlemine muidugi on see lõbus pool, mis kaalub rutiinsed ja igavad tegevused üle, aga viimased ei tohiks kunagi saada vastumeelseks. Kui rutiin ja kogu töö inimest ära ei hirmuta, siis ma usun, et ta on valmis kelgukoertega tegelema.
Samuti on oluline teadvustada, et mida pikema maa jaoks koeri treenitakse, seda suurem peab olema inimese enda taluvuse lävi. Pikad sõidud võtavad lõivu nii magamise, söömise, kui ka soojas olemise pealt. Tsiteerin maailma üht edukaimat pikamaasõitjat Dallas Seaveyt „Mu edu saladus võib olla selles, et mul ei ole midagi kannatamise vastu“.
Samas on Eestis olemas palju võimalusi, kui soovid n-ö turistina kelgukoerte maailma sisse piiluda. Saab minna paarikilomeetrisele kelgusõidule või mitmepäevasele matkale. Neid võimalusi tasuks proovida ka neil, kes soovivad kelgukoerad võtta. Näeb kenasti ära, mida kelgukoera pidamiseks kõike vaja on.
Pärast seda retke, mis on sinu järgmine plaan, mida tahad ette võtta?
See retk on minu jaoks ettevalmistus tuleviku võistlusteks. Kui tahan kõrgele põhja pikamaa võistlustele minna, siis enne tuleb kogu see protsess ikka kodus läbi käia. Näen ära, mis kohtades meil on hästi ning mida veel peaks parandama. Samas saavad koerad kogeda pikemalt rajal olemist ja sellega kaasnevat rutiini.
Paraku ei läinud kõik täpselt plaani päraselt ning mõningaid muudatusi pidi plaanides tegema. Martini kommentaar oma sõidule: „ Retk läks väga hästi ja tihedas lumesajus suur osa teekonnast ka kulges. Kui veebruaris oli plaan sõita 130-150 km, siis päris nii ei läinud. Ootamatult pidime kamba liidri koju jätma ja sel hetkel tõmbasin plaanidest kilomeetreid maha. Vahepealsed sula nädalad olid niigi juba vormi langetanud. Nüüd võtsime eesmärgiks sõita 100 km. Rada kulges 70 km ulatuses värskes ja üsnagi paksus lumes, mille all oli vana sulanud-jäätunud 10 cm paksune pehme põhi. See pani koerad täielikult proovile – esimest korda koos sõitvad juhtkoerad pidid olema piisavalt tasemel, et ülejäänud kamp läbi lumepudru juhatada. Võtsime asja rahulikult ja peamine eesmärk sai täidetud – harjutada koeri pikemalt sõitma ning teha täielikult läbi üks pikamaa võistluse puhkepausi rutiin. Kõik koerad said hästi hakkama ja tegid seda mida nende taolised on aastatuhandeid juba teinud ja mida nad kõige rohkem ka armastavad – jooksevad rakendis “.
Video kokkuvõtet saad vaadata siit: Eesti Siberi Husky Ühing FB-s
Video kokkuvõtet saad vaadata siit: Eesti Siberi Husky Ühing FB-s
Video: Martin Kreek, Richard Põldmaa
Tekst: Martin Kreek, Richard Põldmaa, Triin Tammiste
11.03.2021
Tekst: Martin Kreek, Richard Põldmaa, Triin Tammiste
11.03.2021
